Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2002-06-26 Järgmine 2002-06-28
18Siis Issand ütles Joosuale: "Siruta oda, mis sul käes on, Ai poole, sest ma annan selle su kätte!" Ja Joosua sirutas oda, mis tal käes oli, linna poole.
19Siis varitsejad tõusid kiiresti oma paigast ja jooksid, niipea kui ta oli oma käe välja sirutanud, ja tungisid linna ning vallutasid selle ja süütasid ruttu linna tulega põlema.
20Ja kui Ai mehed pöördusid ümber ja vaatasid tagasi, ennäe, siis tõusis linnast suits taeva poole. Siis ei olnud neil enam jaksu põgeneda sinna ega tänna, sest see rahvas, kes põgenes kõrbe poole, pöördus ümber, tagaajajaile vastu.
21Kui Joosua ja kogu Iisrael nägi, et varitsejad olid linna vallutanud ja et linnast tõusis suits, siis pöördusid nad tagasi ja lõid Ai mehi,
22kellele tuldi linnast vastu, nõnda et nad jäid Iisraeli keskele: ühed olid siitpoolt ja teised sealtpoolt, kes lõid neid maha, kuni neile ei jäänud ainsatki põgenikku ega pääsenut.
23Ja nad võtsid Ai kuninga kinni elusana ning viisid ta Joosua juurde.
24Ja kui Iisrael oli tapnud kõik Ai elanikud väljal, kõrbes, kus nad neid taga ajasid, ja need kõik olid viimseni langenud mõõgatera läbi, siis pöördus kogu Iisrael Ai poole ja lõi seda mõõgateraga.
25Ja kõiki sel päeval langenuid, niihästi mehi kui naisi, oli kaksteist tuhat, kõik Ai elanikud,
26sest Joosua ei tõmmanud tagasi oma kätt, millega ta oda oli välja sirutanud, kuni kõik Ai elanikud olid hävitatud sootuks.
27Ainult karjad ja selle linna saagi riisus Iisrael enesele Issanda sõna peale, mille ta oli andnud Joosuale käsuna.
28Ja Joosua põletas ära Ai linna ning tegi selle igaveseks kivivaremeks, mahajäetuks kuni tänapäevani.
29Aga Ai kuninga ta poos puusse ja see jäi sinna kuni õhtuni; alles kui päike loojus, andis Joosua käsu ja laip võeti puust maha ning visati linna värava ette; ja tema peale kuhjati suur kivihunnik, mis on seal tänapäevani.
30Siis Joosua ehitas Eebali mäel altari Issandale, Iisraeli Jumalale,
31nagu Mooses, Issanda sulane, oli käskinud Iisraeli lapsi, nagu on kirjutatud Moosese Seaduse raamatus, tahumata kividest altari, mille külge ei olnud pandud raudriista; ja nad ohverdasid selle peal Issandale põletusohvreid ja tapsid tänuohvreid.
32Ja ta kirjutas seal Iisraeli laste ees kivide peale ärakirja Moosese Seadusest, mille tema oli kirja pannud.
33Esiteks seisid kogu Iisrael, selle vanemad, ülevaatajad ja kohtumõistjad siin- ja sealpool laegast leviitpreestrite ees, kes kandsid Issanda seaduselaegast, niihästi võõrad kui pärismaised, pooled Gerisimi mäe poole ja pooled Eebali mäe poole, nõnda nagu Mooses, Issanda sulane, varem oli käskinud Iisraeli rahvast õnnistada.
Eelmine 2002-06-26 Järgmine 2002-06-28
2002-06-27
Kui Jumal on käimas su eel...
Jos 8:18-33
Ai vallutamine
18Siis Issand ütles Joosuale: "Siruta oda, mis sul käes on, Ai poole, sest ma annan selle su kätte!" Ja Joosua sirutas oda, mis tal käes oli, linna poole.
19Siis varitsejad tõusid kiiresti oma paigast ja jooksid, niipea kui ta oli oma käe välja sirutanud, ja tungisid linna ning vallutasid selle ja süütasid ruttu linna tulega põlema.
20Ja kui Ai mehed pöördusid ümber ja vaatasid tagasi, ennäe, siis tõusis linnast suits taeva poole. Siis ei olnud neil enam jaksu põgeneda sinna ega tänna, sest see rahvas, kes põgenes kõrbe poole, pöördus ümber, tagaajajaile vastu.
21Kui Joosua ja kogu Iisrael nägi, et varitsejad olid linna vallutanud ja et linnast tõusis suits, siis pöördusid nad tagasi ja lõid Ai mehi,
22kellele tuldi linnast vastu, nõnda et nad jäid Iisraeli keskele: ühed olid siitpoolt ja teised sealtpoolt, kes lõid neid maha, kuni neile ei jäänud ainsatki põgenikku ega pääsenut.
23Ja nad võtsid Ai kuninga kinni elusana ning viisid ta Joosua juurde.
24Ja kui Iisrael oli tapnud kõik Ai elanikud väljal, kõrbes, kus nad neid taga ajasid, ja need kõik olid viimseni langenud mõõgatera läbi, siis pöördus kogu Iisrael Ai poole ja lõi seda mõõgateraga.
25Ja kõiki sel päeval langenuid, niihästi mehi kui naisi, oli kaksteist tuhat, kõik Ai elanikud,
26sest Joosua ei tõmmanud tagasi oma kätt, millega ta oda oli välja sirutanud, kuni kõik Ai elanikud olid hävitatud sootuks.
27Ainult karjad ja selle linna saagi riisus Iisrael enesele Issanda sõna peale, mille ta oli andnud Joosuale käsuna.
28Ja Joosua põletas ära Ai linna ning tegi selle igaveseks kivivaremeks, mahajäetuks kuni tänapäevani.
29Aga Ai kuninga ta poos puusse ja see jäi sinna kuni õhtuni; alles kui päike loojus, andis Joosua käsu ja laip võeti puust maha ning visati linna värava ette; ja tema peale kuhjati suur kivihunnik, mis on seal tänapäevani.
Seaduse kordamine Eebali mäel
30Siis Joosua ehitas Eebali mäel altari Issandale, Iisraeli Jumalale,
31nagu Mooses, Issanda sulane, oli käskinud Iisraeli lapsi, nagu on kirjutatud Moosese Seaduse raamatus, tahumata kividest altari, mille külge ei olnud pandud raudriista; ja nad ohverdasid selle peal Issandale põletusohvreid ja tapsid tänuohvreid.
32Ja ta kirjutas seal Iisraeli laste ees kivide peale ärakirja Moosese Seadusest, mille tema oli kirja pannud.
33Esiteks seisid kogu Iisrael, selle vanemad, ülevaatajad ja kohtumõistjad siin- ja sealpool laegast leviitpreestrite ees, kes kandsid Issanda seaduselaegast, niihästi võõrad kui pärismaised, pooled Gerisimi mäe poole ja pooled Eebali mäe poole, nõnda nagu Mooses, Issanda sulane, varem oli käskinud Iisraeli rahvast õnnistada.
Tuletagem meelde eelnenut: iisraeli rahvas on jõudnud Jumala tõotatud maa piirialadele. Esimese linnana on Jumal nende kätte andnud Jeeriko. Ees on uued vallutusalad, ent Ai linna vallutamine ebaõnnestus esimesel korral Aakani patu tõttu. Kujuta ette iisraeli rahva meeleolu Ai vallutuse eel. Neil on meeles Jeeriko. See, kuidas Jumal neile linna lausa peopesal kätte andis. Maailm on põlvili nende ees, sest nendega on Jumal! Mida meil enam karta, tehkem nagu heaks arvame, sest keegi ei suuda olla meist üle!
Säärases olukorras tuleb sageli ilmsiks inimese nõrkus kujutada Jumalat võimsa relvana enda käes, mida ainult temal on vaba voli kasutada. Kuid kas Jumal on relv meie käes või oleme meie Jumala tööriistad Tema käes?
Mõtisklegem täna taas Joosua kui rahvajuhi vastutuse üle. Kuidas talitas Joosua Aakaniga, kes astus Jumala käsust üle, kellega pidas ta tänases tekstis nõu enne otsustavat rünnakut Ai linnale (s 18)?
Salmidest 23-27 näeme, et Jumal oli taas oma tõotust pidanud ning Joosua mõistis, et tõotusi tuleb pidada ka temal ja tema rahval, sest leping, mis seob Iisraeli ja Jumalat, tuleb täita mõlemapoolselt. Seepärast kutsub ta rahva üles Eebali mäele, et seal meelde tuletada seda lepingut ja tõotusi. Kuid kellele oli vaja meeldetuletust – kas Jumalale või rahvale (s 33-35)?
Mida see kirjakoht õpetab meile Jumala tegudest ja meie vastustest Tema tegudele?
Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa. Mt 5:5