Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2002-06-28 Järgmine 2002-06-30
1Kui Adonisedek, Jeruusalemma kuningas, kuulis, et Joosua oli vallutanud Ai ja oli hävitanud selle sootuks, et nõnda nagu ta oli talitanud Jeerikoga ja selle kuningaga, nõnda oli ta talitanud ka Aiga ja selle kuningaga, ja et Gibeoni elanikud olid Iisraeliga rahu teinud ja nende keskele jäänud,
2siis kardeti väga, sest Gibeon oli suur linn nagu mõni kuningalinn, Aist suurem, ja kõik selle mehed vaprad.
3Ja Jeruusalemma kuningas Adonisedek läkitas ütlema Hebroni kuningale Hohamile, Jarmuti kuningale Piramile, Laakise kuningale Jaafale ja Egloni kuningale Debirile:
4"Tulge üles minu juurde ja aidake mind! Me lööme Gibeoni, sellepärast et ta tegi rahu Joosuaga ja Iisraeli lastega."
5Siis nad kogunesid ja tulid üles, need viis emorlaste kuningat: Jeruusalemma kuningas, Hebroni kuningas, Jarmuti kuningas, Laakise kuningas, Egloni kuningas - nemad ja kõik nende sõjaleerid, ja asusid leeri Gibeoni vastu ning sõdisid temaga. 6Aga Gibeoni mehed läkitasid ütlema Joosuale, kes oli leeris Gilgalis: "Ära tõmba oma kätt oma sulaste juurest tagasi! Tule ruttu üles meie juurde ja päästa ning aita meid, sest kõik emorlaste kuningad, kes elavad mäestikus, on kogunenud meie vastu!"
7Siis Joosua läks Gilgalist üles, tema ja kõik sõjamehed koos temaga, ja kõik vaprad võitlejad.
8Ja Issand ütles Joosuale: "Ära karda neid, sest ma annan nad sinu kätte; ükski neist ei suuda seista sinu ees!"
9Ja Joosua läks äkitselt neile kallale, olles öö jooksul Gilgalist üles tulnud.
10Ja Issand viis nad segadusse Iisraeli ees, kes valmistas neile suure kaotuse Gibeoni juures ja ajas neid taga Beet-Hooroni tõusutee suunas ning lõi neid kuni Asekani ja Makkedani.
11Aga kui nad Iisraeli eest põgenedes olid Beet-Hooroni nõlvakul, siis heitis Issand taevast nende peale suuri raheteri, ja nii kuni Asekani, nõnda et nad surid; neid, kes surid raheteradest, oli rohkem kui neid, keda Iisraeli lapsed tapsid mõõgaga.
12Siis Joosua rääkis Issandaga sel päeval, kui Issand andis emorlased Iisraeli laste kätte, ja ütles Iisraeli nähes:
"Päike, püsi paigal Gibeonis ja kuu, Ajjaloni orus!"
13Ja päike püsis paigal ning kuu jäi seisma, kuni rahvas oli kätte maksnud oma vaenlastele.
Eks see ole kirja pandud Õiglase raamatus? Ja päike seisis keset taevast ega tõtanud loojuma peaaegu kogu päeva.
14Ei enne ega pärast ole olnud selle päeva sarnast, et Issand oleks võtnud kuulda ühe mehe häält. Aga Issand sõdis Iisraeli eest.
15Seejärel tuli Joosua ja koos temaga kogu Iisrael tagasi Gilgali leeri.
Eelmine 2002-06-28 Järgmine 2002-06-30
2002-06-29
Kallis hind
Jos 10:1-15
Päike seisab paigal
1Kui Adonisedek, Jeruusalemma kuningas, kuulis, et Joosua oli vallutanud Ai ja oli hävitanud selle sootuks, et nõnda nagu ta oli talitanud Jeerikoga ja selle kuningaga, nõnda oli ta talitanud ka Aiga ja selle kuningaga, ja et Gibeoni elanikud olid Iisraeliga rahu teinud ja nende keskele jäänud,
2siis kardeti väga, sest Gibeon oli suur linn nagu mõni kuningalinn, Aist suurem, ja kõik selle mehed vaprad.
3Ja Jeruusalemma kuningas Adonisedek läkitas ütlema Hebroni kuningale Hohamile, Jarmuti kuningale Piramile, Laakise kuningale Jaafale ja Egloni kuningale Debirile:
4"Tulge üles minu juurde ja aidake mind! Me lööme Gibeoni, sellepärast et ta tegi rahu Joosuaga ja Iisraeli lastega."
5Siis nad kogunesid ja tulid üles, need viis emorlaste kuningat: Jeruusalemma kuningas, Hebroni kuningas, Jarmuti kuningas, Laakise kuningas, Egloni kuningas - nemad ja kõik nende sõjaleerid, ja asusid leeri Gibeoni vastu ning sõdisid temaga. 6Aga Gibeoni mehed läkitasid ütlema Joosuale, kes oli leeris Gilgalis: "Ära tõmba oma kätt oma sulaste juurest tagasi! Tule ruttu üles meie juurde ja päästa ning aita meid, sest kõik emorlaste kuningad, kes elavad mäestikus, on kogunenud meie vastu!"
7Siis Joosua läks Gilgalist üles, tema ja kõik sõjamehed koos temaga, ja kõik vaprad võitlejad.
8Ja Issand ütles Joosuale: "Ära karda neid, sest ma annan nad sinu kätte; ükski neist ei suuda seista sinu ees!"
9Ja Joosua läks äkitselt neile kallale, olles öö jooksul Gilgalist üles tulnud.
10Ja Issand viis nad segadusse Iisraeli ees, kes valmistas neile suure kaotuse Gibeoni juures ja ajas neid taga Beet-Hooroni tõusutee suunas ning lõi neid kuni Asekani ja Makkedani.
11Aga kui nad Iisraeli eest põgenedes olid Beet-Hooroni nõlvakul, siis heitis Issand taevast nende peale suuri raheteri, ja nii kuni Asekani, nõnda et nad surid; neid, kes surid raheteradest, oli rohkem kui neid, keda Iisraeli lapsed tapsid mõõgaga.
12Siis Joosua rääkis Issandaga sel päeval, kui Issand andis emorlased Iisraeli laste kätte, ja ütles Iisraeli nähes:
"Päike, püsi paigal Gibeonis ja kuu, Ajjaloni orus!"
13Ja päike püsis paigal ning kuu jäi seisma, kuni rahvas oli kätte maksnud oma vaenlastele.
Eks see ole kirja pandud Õiglase raamatus? Ja päike seisis keset taevast ega tõtanud loojuma peaaegu kogu päeva.
14Ei enne ega pärast ole olnud selle päeva sarnast, et Issand oleks võtnud kuulda ühe mehe häält. Aga Issand sõdis Iisraeli eest.
15Seejärel tuli Joosua ja koos temaga kogu Iisrael tagasi Gilgali leeri.
* Päikese ja kuu paigalseismine on paljudes vastakaid arvamusi ja ehk asjatult põnevust tekitav pilt. Kommentaatorid arvavad, et pigem võis siin tegemist olla poeetilise kujundiga, millega autor samuti nagu rahesajuga Iisraeli vaenlaste peale kinnitab, et Issand ise sõdis Iisraeli vaenlaste vastu.
Pärast Jeeriko ja Ai linna vallutamist sõlmisid Gibeoni linna inimesed kavalust appi võttes Iisraeliga lepingu, mille põhjal nende linn ja rahvas jäeti hävitamata ja nendest sai teenijarahvas. Sisuliselt aga tähendas see ka sõjalise leeri vahetamist. Kuidas reageerivad sellele ümberkaudsed kuningad (s 5)? Miks nad nõnda teevad (s 2)? Kuid kas nende peamiseks põhjuseks võis olla hirm selle liidu ees? Kardetavat ja endast suuremat ju ei rünnata.
Kindlasti olid nad kuulnud kavalusest, millega gibeonlased lepingu sõlmisid. Miks siis ei püüdnud lepingut sõlmida ka need viis kuningat, vaid valisid endale esmalt sõjatee, mis sai nende hukuks. Kuid enesealanduse teel käinud Gibeon jäi elama.
Küllap oli üheks põhjuseks, miks viis kuningat nüüd Gibeoni ründasid, ka kadedus ja pettumus. Sellega, et üks nende seast oli liitunud Jumala koja ja rahvaga, polnud nad üksnes kaotanud liitlase, vaid endistest sõpradest olid nüüd saanud koguni vaenlased. Kas ei ole meie elus sageli samuti nõnda?
Kas pole nii, et ka meie peame või oleme pidanud maksma kallist hinda, kaotades oma lähikondsete lugupidamise või koguni sõpruse selle eest, et olla Jeesuse jünger? Kas see pole mitte liiga kallis hind ühe maailmavaate eest? Jah, see on liiga kallis hind, juhul kui kristlaseks olemine jääb meile ainult maailmavaateks, mitte aga eluviisiks.
Küllap oli üheks põhjuseks, miks viis kuningat nüüd Gibeoni ründasid, ka kadedus ja pettumus. Sellega, et üks nende seast oli liitunud Jumala koja ja rahvaga, polnud nad üksnes kaotanud liitlase, vaid endistest sõpradest olid nüüd saanud koguni vaenlased. Kas ei ole meie elus sageli samuti nõnda?
Kas pole nii, et ka meie peame või oleme pidanud maksma kallist hinda, kaotades oma lähikondsete lugupidamise või koguni sõpruse selle eest, et olla Jeesuse jünger? Kas see pole mitte liiga kallis hind ühe maailmavaate eest? Jah, see on liiga kallis hind, juhul kui kristlaseks olemine jääb meile ainult maailmavaateks, mitte aga eluviisiks.
Õndsad olete teie, kui inimesed teid minu pärast laimavad ja taga kiusavad. Mt 5:11a