Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2002-07-21     Järgmine 2002-07-23

2002-07-22

Mina olen Messias!

Jh 4:15-30

Jeesus kõneleb Samaaria naisega

15Naine ütles talle: "Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!"
16Jeesus ütles talle: "Mine kutsu oma mees ning tule siia tagasi!"
17Naine vastas: "Mul ei ole meest." Jeesus ütles talle: "Sul on õigus, kui sa ütled: "Mul ei ole meest",
18sest kuigi sul on olnud viis meest, ei ole see, kellega sa praegu elad, sinu mees. Seda sa oled õigesti ütelnud."
19Naine ütles temale: "Isand, ma näen, et sa oled prohvet.
20Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, ja teie ütlete, et Jeruusalemm olevat paik, kus peab kummardama."
21Jeesus ütles talle: "Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa sellel mäel ega Jeruusalemmas!
22Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest pääste tuleb juutidelt.
23Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad.
24Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama."
25Naine ütles temale: "Ma tean, et tuleb Messias, keda nimetatakse Kristuseks. Kui tema tuleb, siis ta kuulutab meile kõik."
26Jeesus ütles talle: "Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see."27Ja sel hetkel tulid ta jüngrid tagasi ja panid imeks, et Jeesus kõneles naisega. Ometi ei öelnud keegi: "Mis sa temalt tahad?" või "Mida sa temaga räägid?"
28Siis jättis naine oma veekannu sinna ning läks tagasi külla ja ütles inimestele:
29"Tulge vaadake inimest, kes ütles mulle kõik, mis ma olen teinud! Kas mitte tema pole Messias?"
30Ja nad tulid külast välja Jeesuse juurde.
Kahekõne Jeesuse ja naise vahel arenes edasi. Naisel oli tekkinud siiras soov ja huvi saada “elavat vett”, ärganud igatsus millegi väärtuslikuma järele – südames elava Jumala järele. Ta tahtis seda kindlasti omandada.
Jeesuse järgmine soov osutus aga hoopis raskemaks ja oli oht, et kogu ettevõtmine variseb kokku. Kohtudes Issandaga ja seistes tõemeeli Tema ees, paljastuvad meie südame kõige salajasemadki sopid ja me peame ära andma kõik, et kätte saada seda “kallihinnalist pärli”. Nüüd sõltub kõik meist: kas me arvame kõik senise “varanduse” pühkmeks ja anname ennast jäägitult Issandale üle või lükkame Jeesuse armupakkumise tagasi. “Mitte veel, ükskord hiljem!”

Ka naisel oli raskusi kõige ülestunnistamiseks ja kõigest arusaamiseks. Aga Jeesuse abiga liigub ta visalt eesmärgi poole – uue elu poole, kus Jumalat kummardatakse mitte niivõrd füüsiliselt ja teatud asupaigas (mäel), kuivõrd vaimus ja tões. Oma sõnade kinnituseks avaldab Jeesus oma tõelise olemuse: “Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see” (s 26). Nii otsest tunnistust Jeesuse suust on mujalt Uuest Testamendist raske leida.

Külast toiduretkelt tagasi saabunud jüngritele näis imelikuna, et Jeesus üldse kõnetab sellist naist. Silme ette kerkib pilt Lk 9:51-56, kus Johannes oli üks neist, kes tahtis samaarlaste küla tulega hävitada.

Mis juhtus naisega, et ta on valmis minema külla, edasi viima Jeesuse sõnumit ja kutset kaasmaalastele? Ta lahkub kiirustades, unustades põhjuse, mille pärast oli kaevule tulnud.

Naise elus oli toimunud pööre – ta ei kartnud enam tõde ega varjanud oma pattu. Ta oli kohtunud Messiaga.
Autor Mati Särglepp
Eelmine 2002-07-21     Järgmine 2002-07-23