Piiblivõtme arhiiv
2002-07-30
Ärge kartke!
Jh 6:16-21
16Aga õhtu jõudes läksid Jeesuse jüngrid alla järve äärde
17ja astusid paati ning sõitsid teisele poole järve Kapernauma. Oli juba läinud pimedaks, ja Jeesus ei olnud ikka veel tulnud nende juurde.
18Ka puhus tugev tuul ja pani järvel tõusma kõrged lained.
19Nad olid nüüd sõudnud umbes kolm-neli miili, kui nägid Jeesust järvel kõndivat ja paadi lähedale jõudvat, ja nad lõid kartma.
20Aga Jeesus ütles neile: "See olen mina, ärge kartke!"
21Siis nad tahtsid ta paati võtta, aga kohe jõudiski paat kaldale, kuhu nad olid tahtnud sõita.
Jumala ja Tema rahva vahel on tihe side – mäel palvetav Jeesus teab jüngrite raskusest tormisel järvel, nii nagu Ta nüüd juba taevas olles on teadlik meie igapäevastest võitlustest siin maailmas. Rm 8:34 loeme: Kristus Jeesus… kes on Jumala paremal käel ja palub meie eest. Jeesus ise palvetab meie eest pidevalt! Kas ei ole seda julgustav teada?
Kui Jeesus oli palvetamise lõpetanud, loksus paat jüngritega juba keset tormist järve. Jüngritele tundus olukord lootusetu, kuid taas kord saame siit kinnitust, et Jumalal on kõik võimalik. Ta tuleb oma hädas oleva koguduse juurde üle vee ja läbi tormi. Veel enne aga lohutab ja julgustab Ta oma sõnaga: ärge kartke! Me ei pea kartma – Jumal on meie olukorrast teadlik igal ajal ning Ta tuleb ja aitab, kui Tema abi vajame. Ta ju teab, mis on mingis olukorras parim ning millised kannatused meile vaid kasuks tulevad. Seniks aga pidagem meeles Tema sõnu: ärge kartke!