Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2002-07-31 Järgmine 2002-08-02
32Siis ütles Jeesus neile: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei andnud Mooses teile leiba taevast, vaid minu Isa annab teile tõelist leiba taevast.
33Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu."
34Siis nad ütlesid talle: "Issand, anna meile alati seda leiba!"
35Jeesus ütles neile: "Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.36Kuid ma olen teile öelnud, et kuigi te olete mind näinud, ei usu te ikkagi.
37Kõik, mis Isa mulle annab, tuleb minu juurde, ning kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja.
38Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.
39Aga tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see, et ma ei kaotaks midagi sellest, mis mulle on antud, vaid et ma ärataksin nad üles viimsel päeval.
40See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta üles."41Siis nurisesid juudid Jeesuse üle, et ta ütles: "Mina olen taevast alla tulnud leib."
42Ja nad laususid: "Eks see ole Jeesus, Joosepi poeg, kelle isa ja ema me tunneme? Kuidas ta siis nüüd ütleb, et ta on alla tulnud taevast?"
43Jeesus vastas neile: "Ärge nurisege endamisi!
44Ükski ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes on minu läkitanud, ja mina äratan ta üles viimsel päeval.
45Prohvetites on kirjutatud: Siis on nad kõik Jumalalt õppinud. Igaüks, kes Isa on kuulnud ja temalt õppinud, tuleb minu juurde.
46Mitte keegi ei ole näinud Isa peale selle, kes on Jumala juurest; see on näinud Isa.
47Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu.
Eelmine 2002-07-31 Järgmine 2002-08-02
2002-08-01
Eluleib
Jh 6:32-47
Jeesus kõneleb tõelisest leivast
32Siis ütles Jeesus neile: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei andnud Mooses teile leiba taevast, vaid minu Isa annab teile tõelist leiba taevast.
33Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu."
34Siis nad ütlesid talle: "Issand, anna meile alati seda leiba!"
35Jeesus ütles neile: "Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.36Kuid ma olen teile öelnud, et kuigi te olete mind näinud, ei usu te ikkagi.
37Kõik, mis Isa mulle annab, tuleb minu juurde, ning kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja.
38Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.
39Aga tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see, et ma ei kaotaks midagi sellest, mis mulle on antud, vaid et ma ärataksin nad üles viimsel päeval.
40See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta üles."41Siis nurisesid juudid Jeesuse üle, et ta ütles: "Mina olen taevast alla tulnud leib."
42Ja nad laususid: "Eks see ole Jeesus, Joosepi poeg, kelle isa ja ema me tunneme? Kuidas ta siis nüüd ütleb, et ta on alla tulnud taevast?"
43Jeesus vastas neile: "Ärge nurisege endamisi!
44Ükski ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes on minu läkitanud, ja mina äratan ta üles viimsel päeval.
45Prohvetites on kirjutatud: Siis on nad kõik Jumalalt õppinud. Igaüks, kes Isa on kuulnud ja temalt õppinud, tuleb minu juurde.
46Mitte keegi ei ole näinud Isa peale selle, kes on Jumala juurest; see on näinud Isa.
47Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu.
Jumal on ikka ja alati oma rahva eest hoolitsenud. Tema on ju meie Taevane Isa, kuidas Ta saakski teisiti? Ta on katnud meie esmavajadused, nagu söök ja jook, ning kui vaja, siis kasutanud selleks ka oma üleloomulikku väge. Nõnda juhtus see Moosese ajal kõrbes, nõnda sai kord süüa Eelija ning nõnda toitis Jeesuski rahvast.
Kõik see pole aga Jumala peaeesmärk. Tema sooviks on meid juhtida elus edasi, samal viisil nagu igaüks oma lihast last kasvatab. Inimesed mõtlevad seejuures, kuidas last nii füüsiliselt kui vaimselt arendada, kus ta saaks parima hariduse, et täiskasvanuna elada võimalikult hästi ja õnnelikult. Jumal aga vaatab maisest elust kaugemale. Tema soovib meid juhatada igavesse ellu, igavesse õndsusesse ja päästa ära põrgu hukatusest.
Selleks on aga vaja vaid üht: me peame laskma end Temal juhtida.
Kuid Jumal soovib meile olla enam kui teenäitaja maise elu teeradadel. Iga inimese südames on janu headuse, õigluse ja armastuse järele. Ning seda inimsüdame janu suudab kustutada ainult tõeline ja elav Jumal, mitte keegi ega miski teine. Siin ütleb Jeesus välja Jumala tahte, Tema lõpliku eesmärgi (s 40). See on palju rohkem kui meie igapäevaste materiaalsete vajaduste rahuldamine – see on igavene elu.
Juudid Kapernauma sünagoogis ei mõistnud ilmselt seda unikaalset võimalust, uut ust, mille Jumal nende ees äsja oli avanud. Poeg seisis ju nende keskel! Ent nemad nägid Temas ainult ____________ poega.
Millisesse Jeesusesse usun täna mina?
Kui me loodame Kristuse peale üksnes selles elus, siis me oleme kõigist inimestest armetumad. 1Kr 15:19