Piiblivõtme arhiiv
2002-08-13
2. Moosese 23:1-19
2Ms 23:1-19
1Ära levita valekuuldusi! Ära löö kätt õelaga, et sa ei saaks valetunnistajaks!
2Ära järgne jõugule kurja tegema ja ära kosta riiuasjas jõugu järele paindudes, et sa õigust ei väänaks!
3Ära ole viletsa kasuks erapoolik tema riiuasjas!
4Kui sa kohtad oma vihamehe eksinud härga või eeslit, siis vii see temale tagasi!
5Kui sa näed oma vihamehe eeslit koorma all lamamas, siis ära jäta teda maha, vaid aita ta lahti päästa!
6Ära vääna su juures oleva vaese õigust tema riiuasjas!
7Pettusasjast hoia eemale; ja sa ei tohi tappa süütut ega õiget, sest mina ei mõista õigeks ühtki õelat!
8Ära võta meelehead, sest meelehea pimestab nägijaid ja teeb õigete asjad segaseks!
9Võõrale ära tee häda: te ju mõistate võõra hinge, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal!
10Kuus aastat külva oma maale ja kogu sellelt saaki,
11aga seitsmendal jäta see koristamata ja harimata, et su rahva vaesed saaksid sealt süüa; ja mis neist järele jääb, seda söögu metsloomad! Samuti talita ka oma viinamäe ja õlipuudega!
12Kuus päeva tee oma tööd, aga seitsmendal päeval puhka, et su härg ja eesel kosuksid, ja su teenija poeg ning võõras saaksid hingata!
13Kõik, mis ma teile olen rääkinud, pidage meeles! Teiste jumalate nimesid ei tohi te nimetada, ärgu seda kuuldagu sinu suust!
14Kolm korda aastas pead mulle püha pidama!
15Pea hapnemata leibade püha: seitse päeva söö hapnemata leiba, nõnda nagu ma sind olen käskinud, määratud ajal aabibikuus, sest siis sa tulid Egiptusest välja; aga tühje käsi ei tohi tulla mu palge ette!
16Ja pea lõikuspüha oma varajase vilja saagile, mille oled külvanud põllule; ja vilja kokkupanemise püha aasta lõpus, kui sa oma saagi põllult koristad!
17Kolm korda aastas peab kogu su meessugu tulema Issanda Jumala palge ette!
18Sa ei tohi ohverdada mu tapaohvri verd haput leiba süües, ja mu pühade ohvrirasv ei tohi seista üle öö hommikuni!
19Parim oma põllu uudseviljast vii Issanda, oma Jumala kotta! Ära keeda kitsetalle ta ema piimas!
Esiteks, iga viljakandev põld vajab puhkust, sest ka muld peab taastama oma ressursid, et paremini vilja kanda.
Teiseks, Jumala usaldamine. Pärast kuueaastast töörügamist saaki ei koristatud ja oma elu usaldati Issanda kätte ning elati täielikult sõltuvana Jumala armust.
Kolmandaks, hoolekanne. Seitsmendal aastal kuulus kogu saak vaestele ja metsloomadele, selle läbi said nemadki tunda Jumala armu.
Meie kultuuris ja raskemate kliimatingimuste tõttu ei saaks seda süsteemi rakendada, aga ühe puhkepäeva võtmist seitsme päeva jooksul tasuks küll proovida. Meil on muutunud tavaliseks töötamine ilma puhkepäevadeta. Tööd võetakse kaasa koju, puhkusele jne, elu justkui koosnebki ainult töötamisest. Tööd rabatakse teha katkemiseni, puhkust ei lubata endale ega ka oma alamatele.
Kas me ikka suudame nõnda elada? Peatu ja mõtle, millal sul oli viimane tõeline puhkepäev, kus sul polnud kuhugile kiiret, keegi ei tüüdanud sind telefonitsi tööasjadega. Sa käisid hommikul kirikus, siis läksid metsa jalutama, käisid perega piknikul, sõpradega kalal vms. Võta aeg maha, usalda end täielikult Jumala kätesse, tunne ja koge, mida tähendab täielikult usaldada oma Loojat.