Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2003-01-21     Järgmine 2003-01-23

2003-01-22

Matteuse 8:23-27

Mt 8:23-27

Jeesus vaigistab tormi

23Jeesus astus nüüd paati ja ta jüngrid läksid temaga kaasa.
24Ja vaata, järvel tõusis suur torm, nii et lained katsid paadi. Aga Jeesus magas.
25Ja jüngrid tulid ta juurde ja äratasid ta üles, öeldes: "Issand, aita! Me hukkume!"
26Tema ütles neile: "Miks te olete nõnda arad, te nõdrausulised?" Siis ta tõusis püsti, sõitles tuuli ja järve ning järv jäi täiesti vaikseks.
27Inimesed aga imestasid, öeldes: "Kes ta siis selline on, et isegi tuuled ja järv kuulavad tema sõna?"
Psalm 46 ütleb: “Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav! Sellepärast me ei karda… Möllaku ja vahutagu Tema veed…”
Kas jüngrid võisid neid salme teada? Ilmselt ei meenunud need sõnad kriitilisel hetkel ühelegi neist.

Neli Jeesuse jüngrit olid ameti poolest kalamehed – veega läbi-lõhki tuttavad. Milline küll pidi olema torm, mida nemad kartsid?

“Miks ____________________________________?” küsib Tema, kelle läbi on kõik tekkinud (s 26). Mis on argus ja nõder usk Jeesuse silmis? Loe Mt 16:8.

Loomulikult kuuletuvad meri ja tuul Talle.

Julgustagu see teadmine meid meie elutormides ja tuulte käes! Olgu tormiks haigus, rahaprobleemid, valusad inimsuhted või miski muu – Jeesus on meile varjupaigaks, sest Tema läbi on kõik tekkinud.

Autor Heli Metsala
Eelmine 2003-01-21     Järgmine 2003-01-23