Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2003-02-21     Järgmine 2003-02-23

2003-02-22

1. Korintlastele 4:14-21

1Kr 4:14-21

Vastutus Jumala ees

14Ma ei kirjuta seda teie häbistamiseks, vaid et teid manitseda nagu oma armsaid lapsi.
15Sest kui teil oleks ka kümme tuhat kasvatajat Kristuses, ometi ei ole teil mitut isa - evangeeliumi kaudu olen mina teid sünnitanud Jeesuses Kristuses.16Sellepärast ma kutsun teid üles: võtke mind eeskujuks!
17Just seepärast ma saatsin teile Timoteose, kes on mu armas ja ustav laps Issandas, et ta tuletaks teile meelde minu teeradu Kristuses Jeesuses, nõnda nagu ma õpetan kõikjal igas koguduses.
18Mõned on saanud suureliseks, nagu ma ei tulekski enam teie juurde.
19Aga ma tulen varsti teie juurde, kui Issand tahab, ja siis ma saan selguse mitte suurustlejate sõnade, vaid väe kohta.
20Sest Jumala riik ei ole ju sõnades, vaid väes.
21Mida te tahate: kas ma pean teie juurde tulema vitsaga või armastuse ja malbusega?
Kui laps lõhub vaasi, ei jookse vanem teda karistama, vaid teeb esmalt kindlaks, et ta ennast pole vigastanud, ja seejärel seletab, mis oleks võinud juhtuda. Kui sellised lõhkumised muutuvad aga sihilikuks, võetakse appi ka karistus.
Jumal on meie armastav Isa ja seega ei taha Ta meid karistada ning häbistada, vaid manitseda. Kuid ka meie ei peaks endale võtma kohtumõistjatena Jumala rolli kaaskristlaste üle. Tuletagem meelde 1Kr 12:23.

Ent kui muud võimalust ei jää, karistab Jumal inimesi. Ja olgu meil tarkust Teda alati kuulata ja järgida armastusest ajendatuna, et Tal ei tuleks rakendada karmimaid meetmeid.

Kui palju nõudis see Pauluselt julgust, sihikindlust ja enesevalitsust, et ta võis kirjutada: võtke mind eeskujuks (s 16)?

Kas ka meie võime oma elu kohta öelda sedasama?

Autor Egle Hollman
Eelmine 2003-02-21     Järgmine 2003-02-23