Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2003-03-03 Järgmine 2003-03-05
1Ebajumalatele ohverdatud liha kohta te ütlete: "Me teame, et meil kõigil on tunnetus." Tunnetus teeb suureliseks, aga armastus ehitab.
2Kui kellelegi tundub, et ta on midagi tunnetanud, siis ta pole veel tunnetanud, kuidas peab tunnetama.
3Aga kui keegi armastab Jumalat, selle on Jumal ära tundnud.4Ebajumalatele ohverdatud liha söömise kohta te ütlete: "Me teame, et maailmas ei ole olemas ühtegi ebajumalat ning et ei ole muud Jumalat kui üks."
5Jah, kui olekski nõndanimetatud jumalaid, olgu taevas või maa peal, nõnda nagu inimeste meelest on jumalaid palju ja isandaid palju,
6siis meie jaoks on ometi ainult üks Jumal, Isa, kellest on kõik asjad, ja meie tema juurde teel, ning üks Issand, Jeesus Kristus, kelle läbi on kõik, ja ka meie tema läbi. 7Kuid kõikidel ei ole seda tunnetust. Mõned ju söövad harjumusest ebajumalatega tänini seda liha just nagu ebajumalale ohverdatut, ja nende sisetunne, nõrk nagu see on, saab määritud.
8Söök ei vii meid Jumalale lähemale. Kui me ei söö, ei jää me millestki ilma, ega saa me mingit kasu, kui sööme.
9Vaadake aga, et see teie meelevald kuidagi ei saaks komistuseks nõrkadele!
10Sest kui sind, kellel on tunnetus, näeb ebajumala kojas lauas istuvat keegi, eks siis tema sisetunnet, nõrka nagu see on, juhatata ebajumalate ohvriliha söömisele?
11Siis hukkub ju sinu tunnetuse tõttu nõrk vend, kelle pärast Kristus on surnud.
12Aga kui te nõnda patustate vendade vastu ja haavate nende nõrka sisetunnet, siis te patustate Kristuse vastu.
13Seepärast, kui söök viib kiusatusse mu venna, siis ma enam kunagi ei söö liha, et ma oma venda ei viiks kiusatusse.
Eelmine 2003-03-03 Järgmine 2003-03-05
2003-03-04
1. Korintlastele 8
1Kr 8
Küsimus ebajumalatele ohverdatud lihast
1Ebajumalatele ohverdatud liha kohta te ütlete: "Me teame, et meil kõigil on tunnetus." Tunnetus teeb suureliseks, aga armastus ehitab.
2Kui kellelegi tundub, et ta on midagi tunnetanud, siis ta pole veel tunnetanud, kuidas peab tunnetama.
3Aga kui keegi armastab Jumalat, selle on Jumal ära tundnud.4Ebajumalatele ohverdatud liha söömise kohta te ütlete: "Me teame, et maailmas ei ole olemas ühtegi ebajumalat ning et ei ole muud Jumalat kui üks."
5Jah, kui olekski nõndanimetatud jumalaid, olgu taevas või maa peal, nõnda nagu inimeste meelest on jumalaid palju ja isandaid palju,
6siis meie jaoks on ometi ainult üks Jumal, Isa, kellest on kõik asjad, ja meie tema juurde teel, ning üks Issand, Jeesus Kristus, kelle läbi on kõik, ja ka meie tema läbi. 7Kuid kõikidel ei ole seda tunnetust. Mõned ju söövad harjumusest ebajumalatega tänini seda liha just nagu ebajumalale ohverdatut, ja nende sisetunne, nõrk nagu see on, saab määritud.
8Söök ei vii meid Jumalale lähemale. Kui me ei söö, ei jää me millestki ilma, ega saa me mingit kasu, kui sööme.
9Vaadake aga, et see teie meelevald kuidagi ei saaks komistuseks nõrkadele!
10Sest kui sind, kellel on tunnetus, näeb ebajumala kojas lauas istuvat keegi, eks siis tema sisetunnet, nõrka nagu see on, juhatata ebajumalate ohvriliha söömisele?
11Siis hukkub ju sinu tunnetuse tõttu nõrk vend, kelle pärast Kristus on surnud.
12Aga kui te nõnda patustate vendade vastu ja haavate nende nõrka sisetunnet, siis te patustate Kristuse vastu.
13Seepärast, kui söök viib kiusatusse mu venna, siis ma enam kunagi ei söö liha, et ma oma venda ei viiks kiusatusse.
Pauluse ajal oli ebajumalateenistuse probleem teravam ja selgesõnalisem, meie ajal on see muutunud rafineeritumaks ja varjatumaks.
Tänapäeval ei ole küsimus niivõrd ebajumala templites ja ohvrialtarites, kuivõrd maailmalikkuses, maailma jäljendamises seltskondlike tavade, meelelahutuste jne alal. Maailma iidolid, mida seal kummardatakse, ei ole tõesti jumalad, kuid nende taga on maailma vaim ja sageli deemonlikud jõud.
Paulus annab kaks nõuannet: esiteks, tähtsam kui meie teadmine või tunnetus ebajumalate tühisusest on armastus Jumala ja kaasusklike vastu. Armastus ei küsi kunagi, kui lähedale maailmale tohib minna, et mitte kahju saada, vaid: kuidas püsida Jumalas. Teiseks tuleb hoiduda ebajumalateenistusest (ka tänapäeva mõistes), et mitte eksitada nõrgemaid ning olla ise puhas (Ps 1:1).
Vabadus ei seisne mitte kõige kaasategemises ja siis puhta nahaga väljatulemises, vaid oma südametunnistuse hoidmises puhtana, et võida armastada Jumalat enam. See on enesesalgamise tee.