Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2003-03-07 Järgmine 2003-03-09
14Just seepärast, mu armsad, põgenege ebajumalateenistuse eest!
15Ma räägin teile kui arusaajaile, otsustage ise, mida ma räägin:
16Õnnistuse karikas, mida me õnnistame, - eks see ole Kristuse vere osadus? Leib, mida me murrame, - eks see ole Kristuse ihu osadus?
17Et leib on üks, siis ka meie, paljud, oleme üks ihu, sest me kõik saame osa sellest ühest leivast.
18Vaadake neid, kes ihu poolest on Iisrael! Eks need, kes ohvreid söövad, ole altari osaduses?
19Mida ma siis nüüd ütlen? Kas seda, et ebajumalaohver on midagi? Või et ebajumal on midagi?
20Ei! Vaid ma ütlen, et seda, mida ohverdatakse, ei ohverdata Jumalale, vaid kurjadele vaimudele. Aga ma ei taha, et teie saaksite kurjade vaimude kaaslasteks.
21Te ei või juua Issanda karikast ja kurjade vaimude karikast, te ei või osa saada Issanda lauast ja kurjade vaimude lauast.
22Või tahame Issandat teha kiivaks? Kas oleme temast tugevamad?
Eelmine 2003-03-07 Järgmine 2003-03-09
2003-03-08
1. Korintlastele 10:14-22
1Kr 10:14-22
Vaimulikke nõuandeid
14Just seepärast, mu armsad, põgenege ebajumalateenistuse eest!
15Ma räägin teile kui arusaajaile, otsustage ise, mida ma räägin:
16Õnnistuse karikas, mida me õnnistame, - eks see ole Kristuse vere osadus? Leib, mida me murrame, - eks see ole Kristuse ihu osadus?
17Et leib on üks, siis ka meie, paljud, oleme üks ihu, sest me kõik saame osa sellest ühest leivast.
18Vaadake neid, kes ihu poolest on Iisrael! Eks need, kes ohvreid söövad, ole altari osaduses?
19Mida ma siis nüüd ütlen? Kas seda, et ebajumalaohver on midagi? Või et ebajumal on midagi?
20Ei! Vaid ma ütlen, et seda, mida ohverdatakse, ei ohverdata Jumalale, vaid kurjadele vaimudele. Aga ma ei taha, et teie saaksite kurjade vaimude kaaslasteks.
21Te ei või juua Issanda karikast ja kurjade vaimude karikast, te ei või osa saada Issanda lauast ja kurjade vaimude lauast.
22Või tahame Issandat teha kiivaks? Kas oleme temast tugevamad?
Kui Korintose kristlased arvasid, et nad ristituna ja Kristuse söömaajast osasaanuna võivad muretult järgida vanu paganlikke kombeid, kuna miski ei saa neile enam kahju teha, siis nad eksisid.
Paulus lükkab tagasi Korintose koguduses valitsenud gnostilise vaate, et pühad kombed, pühitsemised ja muud saladused, mingi toit või jook iseenesest, ilma usuta ning elu uuendamiseta päästaksid.
Paulus hoiatab selliste seisukohtade kui ebajumalateenimise eest ja annab käsu: põgenege ebajumalateenistusest! See ohustab seda, mis on loovutamatult väärtuslik koguduse elus, nimelt püha õhtusöömaaja osadust Kristusega.
Paulus viitab ajaloolise Iisraeli templiteenistusele, juudi preestrite osadusele altariga. Selline varjatud osadus ohverdajate ja ohvri vastuvõtja vahel teostub kõigis kultustes (s 20). Meil ei või olla kahte isandat; me ei või osaleda koguduse armulaual, kus isandaks on Kristus, ja samal ajal koos paganlike sõpradega osaleda seal, kus isandateks on kurjad vaimud.
Me ei või juua Issanda karikast ja kurjade vaimude karikast.