Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2003-03-18 Järgmine 2003-03-20
1Kui vilistid olid võtnud Jumala laeka, viisid nad selle Eben-Eeserist Asdodisse.
2Ja vilistid võtsid Jumala laeka ning viisid selle Daagoni kotta ja asetasid Daagoni kõrvale.
3Kui asdodlased teisel päeval vara üles tõusid, vaata, siis lamas Daagon silmili maas Issanda laeka ees. Nad võtsid Daagoni ja panid selle ta paika.
4Kui nad järgmisel päeval hommikul vara üles tõusid, vaata, siis lamas Daagon silmili maas Issanda laeka ees, ja Daagoni pea ja mõlemad käelabad olid äraraiutuina lävel, üksnes Daagoni keha oli järele jäänud.
5Sellepärast ei astu Asdodis kuni tänapäevani Daagoni preestrid ega ükski Daagoni kotta mineja Daagoni koja lävele.6Ja Issanda käsi oli raskesti asdodlaste peal, ta laastas neid ja lõi pärasoolepaisetega Asdodit ja selle maa-alasid.
7Kui Asdodi mehed nägid, kuidas lugu oli, siis nad ütlesid: "Ärgu jäägu Iisraeli Jumala laegas meie juurde, sest tema käsi on meie ja meie jumala Daagoni vastu vali!"
8Ja nad läkitasid sõna ning kogusid kõik vilistite vürstid eneste juurde ja küsisid: "Mida peaksime tegema Iisraeli Jumala laekaga?" Ja nad vastasid: "Viidagu Iisraeli Jumala laegas Gatti!" Ja nad viisid Iisraeli Jumala laeka sinna.
9Aga pärast seda, kui nad selle olid sinna viinud, tabas Issanda käsi linna väga suure jahmatusega: ta lõi linna inimesi, niihästi pisikesi kui suuri, nõnda et neile tekkisid pärasoolepaised.
10Siis nad läkitasid Jumala laeka Ekronisse; aga kui Jumala laegas jõudis Ekronisse, kisendasid ekronlased, öeldes: "Nad on toonud Iisraeli Jumala laeka minu juurde, surmama mind ja mu rahvast!"
11Ja nad läkitasid sõna ning kogusid kõik vilistite vürstid ja ütlesid: "Saatke ära Iisraeli Jumala laegas, et see saaks tagasi oma paika ega tapaks mind ja mu rahvast!" Sest kogu linnas oli surmahirm, Jumala käsi oli seal väga ränk.
12Neid inimesi, kes ei surnud, löödi pärasoolepaisetega; linna hädakisa aga tõusis taevani.
Eelmine 2003-03-18 Järgmine 2003-03-20
2003-03-19
Vilistid hädas Jumala laekaga!
1Sm 5
Seaduselaegas vilistite maal
1Kui vilistid olid võtnud Jumala laeka, viisid nad selle Eben-Eeserist Asdodisse.
2Ja vilistid võtsid Jumala laeka ning viisid selle Daagoni kotta ja asetasid Daagoni kõrvale.
3Kui asdodlased teisel päeval vara üles tõusid, vaata, siis lamas Daagon silmili maas Issanda laeka ees. Nad võtsid Daagoni ja panid selle ta paika.
4Kui nad järgmisel päeval hommikul vara üles tõusid, vaata, siis lamas Daagon silmili maas Issanda laeka ees, ja Daagoni pea ja mõlemad käelabad olid äraraiutuina lävel, üksnes Daagoni keha oli järele jäänud.
5Sellepärast ei astu Asdodis kuni tänapäevani Daagoni preestrid ega ükski Daagoni kotta mineja Daagoni koja lävele.6Ja Issanda käsi oli raskesti asdodlaste peal, ta laastas neid ja lõi pärasoolepaisetega Asdodit ja selle maa-alasid.
7Kui Asdodi mehed nägid, kuidas lugu oli, siis nad ütlesid: "Ärgu jäägu Iisraeli Jumala laegas meie juurde, sest tema käsi on meie ja meie jumala Daagoni vastu vali!"
8Ja nad läkitasid sõna ning kogusid kõik vilistite vürstid eneste juurde ja küsisid: "Mida peaksime tegema Iisraeli Jumala laekaga?" Ja nad vastasid: "Viidagu Iisraeli Jumala laegas Gatti!" Ja nad viisid Iisraeli Jumala laeka sinna.
9Aga pärast seda, kui nad selle olid sinna viinud, tabas Issanda käsi linna väga suure jahmatusega: ta lõi linna inimesi, niihästi pisikesi kui suuri, nõnda et neile tekkisid pärasoolepaised.
10Siis nad läkitasid Jumala laeka Ekronisse; aga kui Jumala laegas jõudis Ekronisse, kisendasid ekronlased, öeldes: "Nad on toonud Iisraeli Jumala laeka minu juurde, surmama mind ja mu rahvast!"
11Ja nad läkitasid sõna ning kogusid kõik vilistite vürstid ja ütlesid: "Saatke ära Iisraeli Jumala laegas, et see saaks tagasi oma paika ega tapaks mind ja mu rahvast!" Sest kogu linnas oli surmahirm, Jumala käsi oli seal väga ränk.
12Neid inimesi, kes ei surnud, löödi pärasoolepaisetega; linna hädakisa aga tõusis taevani.
Jumal on pikameelne ja täis heldust, aga kui me ei käi Tema teedel, siis ühel päeval lõpeb ka Tema kannatus.
Vilistid tõid Jumala laeka oma maale Asdodisse ja asetasid selle oma viljajumala Daagoni kõrvale. Kuid Iisraeli Jumal ei talu ebajumalaid enda kõrval. Ta andis vilistitele selgelt mõista, et ainult elavat Jumalat tuleb kummardada:
Daagon kummardas Jumala ees (s 3),
Jumala viha oli tabanud Daagonit (s 4),
____________________________________________ (s 6).
Sama olukord tabas ka Gatti ja Ekronit. Vilistid olid sõjasaagiks saanud vaenlaste kõikvõimsa Jumala laeka, mis tõi neile ainult häda ja viletsust, nii et linna hädakisa tõusis taevani.
Õppetund, mille osaliseks vilistid said, ei tohiks ka meid külmaks jätta, sest kui Jumala viha süttib, siis ei ole vastuhakkajatel pääsu!
Ära narri Jumalat, sest Ta on püha!