Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2003-03-21 Järgmine 2003-03-23
1Kui Saamuel jäi vanaks, siis pani ta oma pojad Iisraelile kohtumõistjaiks.
2Tema esmasündinud poja nimi oli Joel ja tema teise poja nimi oli Abija; nad olid kohtumõistjaiks Beer-Sebas.
3Aga ta pojad ei käinud tema teedel, vaid ajasid kasu taga ja võtsid meelehead ning väänasid õigust.4Siis kogunesid kõik Iisraeli vanemad ja tulid Saamueli juurde Raamasse
5ning ütlesid temale: "Vaata, sa oled jäänud vanaks ja su pojad ei käi su teedel. Pane nüüd meile kohut mõistma kuningas, nagu on kõigil rahvail!"
6Aga see kõne oli Saamueli silmis paha, kui nad ütlesid: "Anna meile kuningas, kes meile kohut mõistaks!" Ja Saamuel palus Issandat.
7Ja Issand ütles Saamuelile: "Kuule rahva häält kõiges, mida nad sulle ütlevad, sest nad ei põlga sind, vaid nad põlgavad mind kui oma kuningat!
8Nõnda nagu on kõik need teod, mis nad on teinud alates päevast, kui ma tõin nad ära Egiptusest, kuni tänapäevani, jättes mind maha ja teenides teisi jumalaid, nõnda nad teevad ka sinule.
9Aga nüüd kuule nende häält! Hoiata neid ainult tõsiselt ja kuuluta neile selle kuninga õigust, kes hakkab nende üle valitsema!"10Ja Saamuel kõneles kõik Issanda sõnad rahvale, kes nõudis temalt kuningat.
11Ta ütles: "Niisugune on selle kuninga õigus, kes hakkab teie üle valitsema: ta võtab teie pojad ning paneb nad oma sõjavankrite peale ja ratsahobuste selga või laseb neid joosta oma sõjavankri ees;
12ta paneb neist enesele tuhandepealikuid ja viiekümnepealikuid; ta paneb neid kündma tema kündi ja lõikama tema lõikust ning valmistama temale sõjariistu ja vankrivarustust;
13ta võtab teie tütred salvisegajaiks, keetjaiks ja küpsetajaiks;
14ta võtab teie parimad põllud, viinamäed ja õlipuud ning annab oma sulastele;
15ta võtab kümnist teie viljapõldudelt ja viinamägedelt ning annab oma hoovkondlastele ja sulastele;
16ta võtab teie sulased ja teenijad ja parimad noored mehed, nõndasamuti teie eeslid, ja paneb oma tööle;
17ta võtab kümnist teie lammastest ja kitsedest ning te peate olema temale sulasteks.
18Ja kui te siis kisendate oma kuninga pärast, kelle te enestele olete valinud, siis Issand ei vasta teile."19Aga rahvas tõrkus kuulmast Saamueli häält ja nad ütlesid: "Ei! Meil peab olema kuningas,
20et meiegi oleksime nagu kõik muud rahvad, et meie kuningas meile kohut mõistaks, meie ees välja läheks ja meie võitlusi võitleks!"
21Kui Saamuel kuulis rahva kõiki sõnu, kordas ta neid Issanda kõrva ees.
22Aga Issand ütles Saamuelile: "Kuule nende häält ja pane neile kuningas!" Siis Saamuel ütles Iisraeli meestele: "Minge igaüks oma linna!"
Eelmine 2003-03-21 Järgmine 2003-03-23
2003-03-22
1. Saamueli 8
1Sm 8
Iisrael nõuab kuningat
1Kui Saamuel jäi vanaks, siis pani ta oma pojad Iisraelile kohtumõistjaiks.
2Tema esmasündinud poja nimi oli Joel ja tema teise poja nimi oli Abija; nad olid kohtumõistjaiks Beer-Sebas.
3Aga ta pojad ei käinud tema teedel, vaid ajasid kasu taga ja võtsid meelehead ning väänasid õigust.4Siis kogunesid kõik Iisraeli vanemad ja tulid Saamueli juurde Raamasse
5ning ütlesid temale: "Vaata, sa oled jäänud vanaks ja su pojad ei käi su teedel. Pane nüüd meile kohut mõistma kuningas, nagu on kõigil rahvail!"
6Aga see kõne oli Saamueli silmis paha, kui nad ütlesid: "Anna meile kuningas, kes meile kohut mõistaks!" Ja Saamuel palus Issandat.
7Ja Issand ütles Saamuelile: "Kuule rahva häält kõiges, mida nad sulle ütlevad, sest nad ei põlga sind, vaid nad põlgavad mind kui oma kuningat!
8Nõnda nagu on kõik need teod, mis nad on teinud alates päevast, kui ma tõin nad ära Egiptusest, kuni tänapäevani, jättes mind maha ja teenides teisi jumalaid, nõnda nad teevad ka sinule.
9Aga nüüd kuule nende häält! Hoiata neid ainult tõsiselt ja kuuluta neile selle kuninga õigust, kes hakkab nende üle valitsema!"10Ja Saamuel kõneles kõik Issanda sõnad rahvale, kes nõudis temalt kuningat.
11Ta ütles: "Niisugune on selle kuninga õigus, kes hakkab teie üle valitsema: ta võtab teie pojad ning paneb nad oma sõjavankrite peale ja ratsahobuste selga või laseb neid joosta oma sõjavankri ees;
12ta paneb neist enesele tuhandepealikuid ja viiekümnepealikuid; ta paneb neid kündma tema kündi ja lõikama tema lõikust ning valmistama temale sõjariistu ja vankrivarustust;
13ta võtab teie tütred salvisegajaiks, keetjaiks ja küpsetajaiks;
14ta võtab teie parimad põllud, viinamäed ja õlipuud ning annab oma sulastele;
15ta võtab kümnist teie viljapõldudelt ja viinamägedelt ning annab oma hoovkondlastele ja sulastele;
16ta võtab teie sulased ja teenijad ja parimad noored mehed, nõndasamuti teie eeslid, ja paneb oma tööle;
17ta võtab kümnist teie lammastest ja kitsedest ning te peate olema temale sulasteks.
18Ja kui te siis kisendate oma kuninga pärast, kelle te enestele olete valinud, siis Issand ei vasta teile."19Aga rahvas tõrkus kuulmast Saamueli häält ja nad ütlesid: "Ei! Meil peab olema kuningas,
20et meiegi oleksime nagu kõik muud rahvad, et meie kuningas meile kohut mõistaks, meie ees välja läheks ja meie võitlusi võitleks!"
21Kui Saamuel kuulis rahva kõiki sõnu, kordas ta neid Issanda kõrva ees.
22Aga Issand ütles Saamuelile: "Kuule nende häält ja pane neile kuningas!" Siis Saamuel ütles Iisraeli meestele: "Minge igaüks oma linna!"
Iisraeli rahvas nõuab Saamuelilt kuningat, et sarnaneda ümberkaudsete rahvastega.
Teisisõnu nõutakse kedagi, kes astuks Jumala kohale. Oodatakse juhti, kes võtaks kogu vastutuse enda kanda: mõistaks kohut, astuks oma rahva eest välja ja peaks sõdu vaenlastega.
Seeläbi püütakse põgeneda üksikisiku vastutusest ning loota hädaolukorras üksnes oma kuningale, mitte enam Jumalale. See on ilmne allakäik – soov sarnaneda paganarahvastega ja loobuda rahvana oma ainulaadsusest sõltuda üksnes Jumalast.
Eks ole see inimlik kiusatus – läbikukkumiste korral süüdistada kedagi teist, kordaminekute puhul aga lüüa uhkusega endale vastu rinda. Ometi, üksnes ise oma tegude eest vastutust võttes ja Jumalale lootes saame kogeda õnnistust oma elu üle.
Kas ja kuidas meie oma ühiskonna keskel elades saame sellist Jumala-kesksust omada ja säilitada?