Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2003-07-05     Järgmine 2003-07-07

2003-07-06

Jumalakartliku inimese õnnistus

Ps 112

Jumalakartlikkuse õnnistusest

1Halleluuja! Õnnis on mees, kes kardab Issandat, kellele väga meeldivad ta käsud.
2Võimsaks saab tema seeme maa peal, õiglaste sugu õnnistatakse.
3Vara ja rikkus on tema kojas ja tema õigus püsib ikka.
4Pimeduses tõuseb õiglastele valgus, armuline ja halastav ja õige.
5Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks, kes oma asju ajab õigluses.
6Sest ta ei kõigu iialgi; igaveseks mälestuseks jääb õige.
7Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.
8Tema süda on toetatud, ta ei karda, kuni ta viimaks parastab oma vaenlasi.
9Ta jagab välja rikkalikult ja annab vaestele; tema õigus püsib ikka, tema sarv on kõrgel au sees.
10Õel näeb seda ja saab pahaseks, ta kiristab hambaid ja nõrkeb. Õelate igatsused lähevad tühja.
Selles psalmis maalib muistne laulik meile pildi jumalakartlikust ehk täiuslikust inimesest.
See sõnasse raiutud ideaal sai aastasadu hiljem lihaks Jeesuses Kristuses. Just Tema näitas inimkonnale oma eeskujuga, et ka maises elus võib inimene elada tõeliselt jumalakartlikult.

Tihti seavad noored oma eeskujuks mõne popmuusiku või filmitähe, tahtes olla võimalikult iidoli sarnased, käituda ja särada nagu tema. Just samamoodi peab iga kristlase elus Jeesus Kristus olema jumalakartliku elu etaloniks.

Soovitan vaadata igal õhtul peeglisse ja küsida, kas see kristlane, kes sealt vastu vaatab, vastab muistse lauliku esitatud ideaalile jumalakartlikust inimesest. Ja kui avastame, et täiuslikuks kristlaseks saamiseks tuleb enda kallal veel väga palju vaeva näha, siis olgem pigem rõõmsad. Rõõmsad sellepärast, et iga kristlase maine elu ongi katkematu teekond selle täiusliku ideaali poole. Ja kes sellel teekonnal alla ei anna, seda ootab tõeline elu taevas.

Autor Jaak Juske
Eelmine 2003-07-05     Järgmine 2003-07-07