Piiblivõtme arhiiv
2003-07-21
Jumala pikk meel on lõppemas
Ho 1:1-2:3
1Issanda sõna, mis tuli Hooseale, Beeri pojale, Juuda kuningate Ussija, Jootami, Aahase ja Hiskija päevil ja Iisraeli kuninga Jerobeami, Joase poja päevil.
2Alguses, kui Issand hakkas rääkima Hoosea läbi, ütles Issand Hooseale: "Mine võta enesele hooranaine ja sohilapsed, sest maa lahkub üha hoorates Issanda järelt!"
3Siis ta läks ja võttis enesele Gomeri, Diblaimi tütre; naine jäi lapseootele ja tõi temale poja ilmale.
4Siis ütles Issand talle: "Pane temale nimeks Jisreel, sest veel pisut aega ja ma tasun Jisreeli veresüü Jehu soole ning lõpetan Iisraeli soo kuningriigi!
5Sel päeval murran ma katki Iisraeli ammu Jisreeli orus."
6Ja naine jäi taas lapseootele ja tõi tütre ilmale ning Issand ütles Hooseale: "Pane temale nimeks Lo-Ruhama, sest ma ei halasta enam Iisraeli soo peale, nõnda et annaksin neile andeks!
7Aga Juuda soo peale ma halastan ja ma päästan nad Issanda, nende Jumala läbi; kuid ma ei päästa neid ei ammu, mõõga ega sõja läbi, ei hobuste ega ratsanike läbi."
8Kui naine oli võõrutanud Lo-Ruhama, jäi ta jälle lapseootele ja tõi poja ilmale.
9Ja Issand ütles: "Pane temale nimeks Lo-Ammi, sest teie ei ole minu rahvas ja mina ei ole teie päralt!
1 Aga ükskord on Iisraeli lapsi arvu poolest nagu mereliiva, mida ei saa mõõta ega lugeda; ja selle asemel et neile öelda: "Teie ei ole minu rahvas", öeldakse neile: "Elava Jumala lapsed."
2Siis kogunevad ühtekokku Juuda lapsed ja Iisraeli lapsed, panevad ühe endile peaks ja vallutavad maa, sest Jisreeli päev on suur.
3Öelge oma vendadele: "Minu rahvas!" ja oma õdedele: "Teie peale on halastatud!"
Kui nii, siis mida teha? Mida tegi Jumal?
Hoosea elas 8. saj eKr ja tegutses põhiliselt Iisraelis ehk Põhjariigis. Ta oli prohvet – elava Jumala sõnumitooja. Kuna sõnum oli äärmiselt tõsine, kasutas Jumal selle edastamiseks ka äärmuslikku viisi (s 2). Iisraelis elav Jumala rahvas oli maha jätnud oma Jumala ja hakanud teenima teiste rahvaste jumalaid.
Issanda sõna järgi võrdus Iisraeli käitumine abielunaise truudusetusega. Jumalamehe abielu hooraga pidi olema iisraellastele võrdpildiks nende truudusetusest Jumalale. Issanda käsul prohveti lastele pandud nimed “Ei ole halastust” ja “Ei ole minu rahvas” näitavad, et Jumala kannatus on lõppemas ja Iisrael ei pääse karistusest. Ja ometi pakub Jumal armu ja halastust ning annab lootust (2:1-3).