Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2003-07-27 Järgmine 2003-07-29
8Efraim seguneb rahvaste hulka; Efraim on nagu kook, millel ei ole pööratud teist külge.
9Võõrad söövad ta jõu, aga tema ise ei märkagi; ta juustesse on puistatud halli, aga tema ise ei teagi.
10Iisraeli kõrkus tunnistab tema enese vastu; nad ei pöördu Issanda, oma Jumala poole ega otsi teda kõigest hoolimata.
11Efraim on otsekui tuvi, kohtlane ja taipamatu; nad kutsuvad Egiptust, nad lähevad Assurisse.
12Aga kui nad lähevad, siis ma laotan nende peale oma võrgu, ma toon nad alla nagu taeva linnud; ma karistan neid, nagu nende koguduses on kuulutatud.
13Häda neile, sest nad põgenevad minu juurest! Hukatus neile, sest nad astuvad üles minu vastu! Mina tahtsin neid lunastada, aga nemad räägivad mu kohta valet.
14Nad ei hüüa südamest minu poole, vaid uluvad oma asemeil. Nad lõikavad endile leinamärke ihusse vilja ja veini pärast, aga minu vastu tõstavad nad mässu.
15Mina olen juhtinud ja kinnitanud nende käsivarsi, aga nemad kavatsevad minu vastu kurja.
16Nad pöörduvad, aga mitte ülespoole, nad on otsekui lõtv amb. Nende vürstid langevad mõõga läbi oma pilkava keele pärast: sellepärast pilgatakse neid Egiptusemaal.
1Olgu sul pasun huultel! Issanda koja peale langeb otsekui kotkas. Sest nad on rikkunud mu lepingut ja on hakanud vastu mu Seadusele.
2Nad kisendavad küll minu poole: "Mu Jumal! Meie, Iisrael, tunneme sind!"
3Iisrael on hüljanud hea, vaenlane ajab teda taga.
Eelmine 2003-07-27 Järgmine 2003-07-29
2003-07-28
Kiirmarsil hukatuse poole
Ho 7:8-8:3
Efraimi ja Samaaria üleastumised
8Efraim seguneb rahvaste hulka; Efraim on nagu kook, millel ei ole pööratud teist külge.
9Võõrad söövad ta jõu, aga tema ise ei märkagi; ta juustesse on puistatud halli, aga tema ise ei teagi.
10Iisraeli kõrkus tunnistab tema enese vastu; nad ei pöördu Issanda, oma Jumala poole ega otsi teda kõigest hoolimata.
11Efraim on otsekui tuvi, kohtlane ja taipamatu; nad kutsuvad Egiptust, nad lähevad Assurisse.
12Aga kui nad lähevad, siis ma laotan nende peale oma võrgu, ma toon nad alla nagu taeva linnud; ma karistan neid, nagu nende koguduses on kuulutatud.
13Häda neile, sest nad põgenevad minu juurest! Hukatus neile, sest nad astuvad üles minu vastu! Mina tahtsin neid lunastada, aga nemad räägivad mu kohta valet.
14Nad ei hüüa südamest minu poole, vaid uluvad oma asemeil. Nad lõikavad endile leinamärke ihusse vilja ja veini pärast, aga minu vastu tõstavad nad mässu.
15Mina olen juhtinud ja kinnitanud nende käsivarsi, aga nemad kavatsevad minu vastu kurja.
16Nad pöörduvad, aga mitte ülespoole, nad on otsekui lõtv amb. Nende vürstid langevad mõõga läbi oma pilkava keele pärast: sellepärast pilgatakse neid Egiptusemaal.
Iisraeli ebajumalateenistus mõistetakse hukka
1Olgu sul pasun huultel! Issanda koja peale langeb otsekui kotkas. Sest nad on rikkunud mu lepingut ja on hakanud vastu mu Seadusele.
2Nad kisendavad küll minu poole: "Mu Jumal! Meie, Iisrael, tunneme sind!"
3Iisrael on hüljanud hea, vaenlane ajab teda taga.
Hoosea kasutab ilmekaid metafoore, mis kirjeldavad midagi kohutavat.
Efraim (s.t Iisrael) seguneb teiste rahvastega, kaotades oma puhtuse ja pühendumuse Jumalale (s 8a). Iisrael on nagu kook, mis on ühelt poolt toores ja teiselt poolt kõrbenud. Võõrad teevad Iisraeli paljaks, ilma et too asjast arugi saaks. Iisrael ei märkagi, et ta onjuba halliks läinud, arvates, et on ikka veel parimas jõus (s 9). Ta on nagu rumal tuvi, kes satub võrku (s 11).
Mis siis oleks väljapääs? Ainus lahendus on pöörduda Kõigekõrgema poole. Iisraeli käitumine on aga vastupidine: Jumala eest põgenetakse, hüvede saavutamiseks ollakse valmis end lõikuma. Taevane Isa nendib kurvalt: “Mina tahtsin neid lunastada, aga nemad räägivad mu kohta valet.”
On ilmne, et lõdva ammuga (vibuga) lähevad nooled märgist mööda. Ilma Jumala tundmiseta pole võimalik mitte kellelgi elu tõelist sihtmärki tabada.
Mõelgem oma nende lähedaste peale, kes täna põgenevad Jumala eest, ja palvetagem nende pärast.