Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2003-07-30 Järgmine 2003-08-01
10Ma leidsin Iisraeli nagu viinamarjad kõrbes; nagu esimesed marjad noorel viigipuul, nõnda leidsin teie vanemad. Aga nad tulid Baal-Peori, pühendasid endid Häbile ja muutusid põlastusväärseiks nagu see, keda nad armastasid.
11Efraim - linnuna lendab ära nende au, enam ei ole sünnitust, rasedust ega eostust.
12Ja kuigi nad kasvataksid oma lapsed suureks, teen mina nad lastetuks, inimestest lahti. Tõesti, häda neile, kui ma neist eemaldun!
13Efraim, nagu ma näen, on palmiks, mis on istutatud vainule; aga Efraim peab viima oma lapsed tapja kätte.
14Anna neile, Issand, mida sa pidid andma: anna neile viljatu rüpp ja kuivetunud rinnad!
15Kõik nende kurjus on Gilgalis, seal hakkasin ma neid vihkama. Nende kurjade tegude pärast ajan ma nad ära oma kojast. Ma ei armasta neid enam: kõik nende vürstid on tõrksad.
16Efraim lüüakse maha, nende juur kuivab, nad ei kanna vilja. Kui nad siiski sünnitaksid, surmaksin mina nende kalli ihuvilja.
17Minu Jumal hülgab nad, sest nad ei kuula teda. Neist saavad põgenikud paganate seas.
Eelmine 2003-07-30 Järgmine 2003-08-01
2003-07-31
Petlik au ja hiilgus kaovad
Ho 9:10-17
Truudusetu Iisraeli karistus
10Ma leidsin Iisraeli nagu viinamarjad kõrbes; nagu esimesed marjad noorel viigipuul, nõnda leidsin teie vanemad. Aga nad tulid Baal-Peori, pühendasid endid Häbile ja muutusid põlastusväärseiks nagu see, keda nad armastasid.
11Efraim - linnuna lendab ära nende au, enam ei ole sünnitust, rasedust ega eostust.
12Ja kuigi nad kasvataksid oma lapsed suureks, teen mina nad lastetuks, inimestest lahti. Tõesti, häda neile, kui ma neist eemaldun!
13Efraim, nagu ma näen, on palmiks, mis on istutatud vainule; aga Efraim peab viima oma lapsed tapja kätte.
14Anna neile, Issand, mida sa pidid andma: anna neile viljatu rüpp ja kuivetunud rinnad!
15Kõik nende kurjus on Gilgalis, seal hakkasin ma neid vihkama. Nende kurjade tegude pärast ajan ma nad ära oma kojast. Ma ei armasta neid enam: kõik nende vürstid on tõrksad.
16Efraim lüüakse maha, nende juur kuivab, nad ei kanna vilja. Kui nad siiski sünnitaksid, surmaksin mina nende kalli ihuvilja.
17Minu Jumal hülgab nad, sest nad ei kuula teda. Neist saavad põgenikud paganate seas.
Peatüki teises pooles leiab aset prohveti ja Jumala kahekõne.
Jumal võrdleb oma rahvast esimeste marjadega noorel viigipuul ja kõrbes väga harva leitavate viinamarjadega. Mõelgem selle harduse ja armastuse peale, mida tunneb aednik, kui näeb esimesi vilju puudel, mida ta on istutanud ja hooldanud. Või vaadakem kõrberänduri rõõmu, mida ta tunneb, leides marju, mis tema janu kustutavad. Need võrdlused kirjeldavad armastust, mida tunneb Jumal oma rahva vastu.
Kuid marjad, mida Jumal armastas, osutusid kõlbmatuks, teisisõnu: Iisrael ei hoolinud Jumala armastusest, vaid kummardas hoopis ebajumalaid.
Ükski inimene ei saa lõpmatuseni patustada. Ekslik on arvata, et armuline Jumal ei jäta mind maha. Ei jäta küll, aga sinu patud viivad sind Jumala kaitsvast armust eemale (s 17a).
Õppigem ajaloost ning ärgem saagem Iisraeli sarnaseks, vaid parandagem meelt igal päeval, sest elu ilma Jumalata kaotab tõelise sihi ja viib lõpuks õnnetusse.