Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2003-08-16     Järgmine 2003-08-18

2003-08-17

Viletsa inimese palve

Ps 70

Kannataja palve

1Laulujuhatajale: Taaveti laul patu tunnistamisel.
2Jumal, tõtta mind tõmbama välja hädast, Issand, rutta mulle appi!
3Häbenegu ja kohmetugu nad kõik, kes püüavad mu hinge; taganegu ja jäägu häbisse need, kellele meeldib mu õnnetus!
4Mingu tagasi oma häbi pärast, kes ütlevad: "Paras, paras!"
5Olgu rõõmsad ja rõõmutsegu sinus kõik, kes otsivad sind; ja kes armastavad sinu päästet, need öelgu alati: "Suur on Jumal!"
6Aga mina olen vilets ja vaene: oh Jumal, tõtta mu juurde! Sina oled mu abi ja mu päästja; Issand, ära viivita!
Hädas hüüab Jumala poole ka see, kes seda muidu ei tee. Usklik mõistab, et ta vajab Jumalaga ühendust iga päev.
Õnnetusi on nii meist olenematuid kui meist endist, meie vigadest tulenevaid. Viimaste puhul ei saa me enamasti loota kaasinimeste abile, nende mõistmisele, andestusele. Selle asemel võime paraku tunda saada pigem kahjurõõmu.

Õige koht, kuhu minna oma õnnetustes, on Jumala juures. Seal muutub kurvastus taas rõõmuks, sest Jumala juures on andeksandmine neile, kes Teda austavad.

Ometi ei ole Jumal meie teener, kes peaks tegema kõik, et me end hästi tunneksime, et meiega midagi ei juhtuks. Kuid neile, kes Temale loodavad, on Temas abi ja pääste ka kõige raskemas katsumuses. Nagu Tema arm on suur, on suur ka jumalakartuse saladus neile, kes Teda otsivad ja kes ootavad Tema päästet.

Tundes oma viletsust, võime alanduda Tema kaitsva käe alla, kes on meie ainus pääste hingehädas.
Autor Juta Siirak
Eelmine 2003-08-16     Järgmine 2003-08-18