Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2003-08-29 Järgmine 2003-08-31
10Laulge Issandale uut laulu tema kiituseks maailma äärest! Ilutsegu meri ja mis seda täidab, saared ja nende elanikud!
11Tõstku häält kõrb ja selle linnad, külad, kus Keedar elab! Kaljude elanikud hõisaku, hüüdku valjusti mägede tippudelt!
12Andku nad Issandale au ja kuulutagu saartel tema kiidetavust!
13Issand läheb välja nagu kangelane, ta õhutab võitlusindu otsekui sõjamees; ta tõstab sõjakisa, hüüab valjusti, astub võidukalt oma vaenlaste vastu.
14Ma olen kaua vaikinud, olnud tegevuseta, hoidnud ennast tagasi. Aga nüüd ma oigan otsekui sünnitaja, hingeldan ja ahmin õhku ühtaegu.
15Ma laastan mäed ja künkad ning kuivatan kõik nende rohu; ma muudan jõed koolmeiks ja teen järved tahedaks.
16Ma juhin pimedaid teel, mida nad ei tunne, ma lasen neid käia tundmatuid radu; ma muudan pimeduse nende ees valguseks ja konara tasaseks. Need on asjad, mis ma teen ega jäta tegemata.
17Aga taganema ja häbenema peavad need, kes loodavad nikerdatud kujude peale, kes ütlevad valatud kujudele: "Teie olete meie jumalad!"
18Kurdid, kuulge, ja pimedad, tõstke oma pilk üles, et te näeksite!
19Kes on pime, kui mitte mu sulane, ja kurt nagu mu käskjalg, kelle ma läkitan? Kes on nõnda pime nagu mu usaldusmees ja nõnda pime nagu Issanda sulane?
20Sa oled näinud palju, aga ei ole tähele pannud; kõrvad on küll lahti, aga sa ei kuule.
21Issandale meeldis oma õigluse pärast teha Seadus suureks ja võimsaks.
22Ja see on paljaksriisutud ja rüüstatud rahvas: nad kõik on pandud aukudesse ja peidetud vangikodadesse; nad on jäänud saagiks ja päästjat ei ole, rüüsteks, ja ükski ei ütle: "Anna tagasi!"
23Kes teist võtab seda kuulda, paneb tähele ja kuuleb tuleviku tarvis?
24Kes andis Jaakobi rüüstata ja Iisraeli riisujate kätte? Kas mitte Issand, kelle vastu me pattu tegime, kelle teedel ei tahetud käia ja kelle Seadust ei tahetud kuulda?
25Seepärast ta valas tema peale oma vihalõõma ja sõjajõu: see põletas teda igalt poolt, kuid ta ei saanud targaks; kõrvetas teda, kuid ta ei võtnud seda südamesse.
Eelmine 2003-08-29 Järgmine 2003-08-31
2003-08-30
Uus laul
Js 42:10-25
Kiituslaul Jumalale
10Laulge Issandale uut laulu tema kiituseks maailma äärest! Ilutsegu meri ja mis seda täidab, saared ja nende elanikud!
11Tõstku häält kõrb ja selle linnad, külad, kus Keedar elab! Kaljude elanikud hõisaku, hüüdku valjusti mägede tippudelt!
12Andku nad Issandale au ja kuulutagu saartel tema kiidetavust!
13Issand läheb välja nagu kangelane, ta õhutab võitlusindu otsekui sõjamees; ta tõstab sõjakisa, hüüab valjusti, astub võidukalt oma vaenlaste vastu.
14Ma olen kaua vaikinud, olnud tegevuseta, hoidnud ennast tagasi. Aga nüüd ma oigan otsekui sünnitaja, hingeldan ja ahmin õhku ühtaegu.
15Ma laastan mäed ja künkad ning kuivatan kõik nende rohu; ma muudan jõed koolmeiks ja teen järved tahedaks.
16Ma juhin pimedaid teel, mida nad ei tunne, ma lasen neid käia tundmatuid radu; ma muudan pimeduse nende ees valguseks ja konara tasaseks. Need on asjad, mis ma teen ega jäta tegemata.
17Aga taganema ja häbenema peavad need, kes loodavad nikerdatud kujude peale, kes ütlevad valatud kujudele: "Teie olete meie jumalad!"
Iisrael ei õpi Issanda karistusest
18Kurdid, kuulge, ja pimedad, tõstke oma pilk üles, et te näeksite!
19Kes on pime, kui mitte mu sulane, ja kurt nagu mu käskjalg, kelle ma läkitan? Kes on nõnda pime nagu mu usaldusmees ja nõnda pime nagu Issanda sulane?
20Sa oled näinud palju, aga ei ole tähele pannud; kõrvad on küll lahti, aga sa ei kuule.
21Issandale meeldis oma õigluse pärast teha Seadus suureks ja võimsaks.
22Ja see on paljaksriisutud ja rüüstatud rahvas: nad kõik on pandud aukudesse ja peidetud vangikodadesse; nad on jäänud saagiks ja päästjat ei ole, rüüsteks, ja ükski ei ütle: "Anna tagasi!"
23Kes teist võtab seda kuulda, paneb tähele ja kuuleb tuleviku tarvis?
24Kes andis Jaakobi rüüstata ja Iisraeli riisujate kätte? Kas mitte Issand, kelle vastu me pattu tegime, kelle teedel ei tahetud käia ja kelle Seadust ei tahetud kuulda?
25Seepärast ta valas tema peale oma vihalõõma ja sõjajõu: see põletas teda igalt poolt, kuid ta ei saanud targaks; kõrvetas teda, kuid ta ei võtnud seda südamesse.
Tänase kirjakoha esimene osa (s 10-17) räägib sellest, et Issand tahab tegutseda, Ta on valmis, aga inimesepoolne osa on tegemata.
Jumal tahaks inimesele anda midagi hoopis uut, tuua nende ellu midagi imelist, millest neil ei olnud ettekujutustki.
Jumal on loonud inimese nägijaks ja kuuljaks, aga inimene on tahtlikult pime ja kurt. Kuidas saab nii olla? Saab, kui inimese tõrksus teeb ta selliseks. Jumal andis täiusliku Seaduse, mis toimib armastusel ja loovusel – see toimib vaid südamesse võetuna, sest ainult südamega saab näha igavikuliselt ja kuulda tõeliselt.
Nii oli Vana Testamendi rahvas ilma sellest, mis talle kuulus, s.t see on rüüstatud (s 24). Iisraellased olid valitud Jumala käskjalaks, Tema sulaseks, Tema usaldusmeheks, kuid olid jäänud ilma sellest väest, mida Jumal neile Seaduse läbi oli andnud.
Mõtiskluseks: Kas see, millele vihjab prohvet, on kordumas: taas me tõrgume südamega nägemast ja kuulmast, laseme end paljaks riisuda Kristuse kohalolust?
Võtkem südamesse uus laul Issandale!