Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2003-09-02 Järgmine 2003-09-04
1Nüüd aga kuule, Jaakob, mu sulane, ja Iisrael, mu valitu!
2Nõnda ütleb Issand, sinu Looja, emaihus valmistaja, sinu aitaja: Ära karda, mu sulane Jaakob, ja Jesurun, mu valitu!
3Sest ma valan janusele vett ja kuivale voogusid; ma valan sinu soo peale oma Vaimu ja su järglaste peale oma õnnistuse,
4et nad võrsuksid kui roogude vahel, otsekui remmelgad veeojade ääres.
5Üks ütleb: "Mina kuulun Issandale", teine nimetab ennast Jaakobi nimega, kolmas kirjutab oma käe peale: "Issanda oma" ja võtab enesele aunimeks Iisrael.
6Nõnda ütleb Issand, Iisraeli kuningas, ja tema lunastaja, vägede Issand: Mina olen esimene ja viimane, ja ei ole muud Jumalat kui mina.
7Kes on minu sarnane? See hüüdku, jutustagu sellest ja kandku mulle ette! Sest ajast kui ma seadsin muistse rahva ja tulevased sündmused, jutustagu nad neile sellest, mis on tulemas.
8Ärge värisege ja ärge kartke! Kas ma ei ole sulle juba ammu kuulutanud ja teatavaks teinud? Teie olete mu tunnistajad. Kas on muud Jumalat kui mina? Ei, muud kaljut ei ole, mina küll ei tea!
Eelmine 2003-09-02 Järgmine 2003-09-04
2003-09-03
Millise nimega kutsub Jumal sind?
Js 44:1-8
Jumal õnnistab Iisraeli
1Nüüd aga kuule, Jaakob, mu sulane, ja Iisrael, mu valitu!
2Nõnda ütleb Issand, sinu Looja, emaihus valmistaja, sinu aitaja: Ära karda, mu sulane Jaakob, ja Jesurun, mu valitu!
3Sest ma valan janusele vett ja kuivale voogusid; ma valan sinu soo peale oma Vaimu ja su järglaste peale oma õnnistuse,
4et nad võrsuksid kui roogude vahel, otsekui remmelgad veeojade ääres.
5Üks ütleb: "Mina kuulun Issandale", teine nimetab ennast Jaakobi nimega, kolmas kirjutab oma käe peale: "Issanda oma" ja võtab enesele aunimeks Iisrael.
6Nõnda ütleb Issand, Iisraeli kuningas, ja tema lunastaja, vägede Issand: Mina olen esimene ja viimane, ja ei ole muud Jumalat kui mina.
7Kes on minu sarnane? See hüüdku, jutustagu sellest ja kandku mulle ette! Sest ajast kui ma seadsin muistse rahva ja tulevased sündmused, jutustagu nad neile sellest, mis on tulemas.
8Ärge värisege ja ärge kartke! Kas ma ei ole sulle juba ammu kuulutanud ja teatavaks teinud? Teie olete mu tunnistajad. Kas on muud Jumalat kui mina? Ei, muud kaljut ei ole, mina küll ei tea!
Kui armsalt pöördub Jumal oma rahva poole – mu sulane, mu valitu.
Ta kasutab siin Iisraeli poeetilist nime Jesurun, mis tähendab otsekohene (vt 5Ms 32:15). Jumal hindab meie juures otsekohesust ja ausust. Ta lubab janusele vett anda. Aga ainult janusele. Kes Tema järele ei igatse, see ei saa ka joodetud.
Võtkem hetkeks aega mõtiskluseks: Kas minul on janu elava Jumala järele? Kas olen valmis Temalt eluvett vastu võtma? Sageli me kiirustame vastusega: “Loomulikult tahan ma Jumalalt kõike vastu võtta!” Aga kas olen valmis ka sellega kaasnevaks vastutuseks?
Jumal kinnitab siin oma rahvast: Mina olen ______________________________ (s 6-8). Miks Ta seda ütleb? Et julgustada meid minema oma rahva hulka ja tunnistama Temast kindlameelselt ja otsekoheselt. Kui muud Jumalat ei ole, siis keda peaksime kartma? Meie elavale Jumalale ei ole väärilist vastast ei maa peal ega õhuvallas.