Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2003-09-10 Järgmine 2003-09-12
17Ärka, ärka, tõuse üles, Jeruusalemm, kes oled joonud Issanda käest tema viha karika, oled joonud tilgatuks uimastuse peekri!
18Ei olnud tal talutajat ühestki oma sünnitatud lapsest, ega haaranud tal käest kinni mitte ükski tema kasvatatud laps.
19Need kaks paari said sulle osaks - kes tunneb sulle kaasa? - rüüstamine ja hävitus, nälg ja mõõk - kes olen mina, et sind trööstiksin?
20Igal tänavanurgal lamasid su lapsed oimetult, otsekui metskitsed püügivõrgus, löödud Issanda vihast, su Jumala sõitlusest.
21Seepärast kuule ometi seda, sa vilets, kes oled joobnud, aga mitte veinist:
22nõnda ütleb su Issand, Issand, su Jumal, kes riidleb oma rahva eest: Vaata, ma võtan su käest uimastuse karika, oma viha peekri - seda ei ole sul enam vaja juua.
23Ja ma annan selle kätte su piinajaile, kes ütlesid sulle: "Kummarda, et saaksime sinust üle käia!" Sa andsidki oma selja maaks ja käijatele tänavaks.
1Ärka, ärka, ehi ennast oma jõuga, Siion! Pane selga oma ilusad riided, Jeruusalemm, püha linn! Sest sinu sisse ei tule enam ümberlõikamatu ja rüve.
2Puhasta ennast tolmust, tõuse üles, istu, Jeruusalemm, su kaela köidikud on vallandunud, vang, Siioni tütar!
3Sest nõnda ütleb Issand: Hinnata teid müüdi ja rahata teid lunastatakse.
4Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Mu rahvas läks esiti alla Egiptusesse, et seal võõrana elada, ja seejärel rõhus Assur teda põhjuseta.
5Ja nüüd? Mis oleks mul siin teha, ütleb Issand, kui mu rahvas on hinnata ära viidud? Ta valitsejad räuskavad, ütleb Issand, ja mu nime teotatakse lakkamata iga päev.
6Seepärast peab mu rahvas tundma mu nime, peab seepärast just sel päeval mõistma, et mina olen see, kes ütleb: "Vaata, siin ma olen!"
7Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid, kuulutab päästet ja ütleb Siionile: "Sinu Jumal on kuningas!"
8Kuule! Su valvurid tõstavad häält, nad hõiskavad üheskoos, sest nad näevad silmast silma Issanda kojutulekut Siionisse.
9Rõõmutsege, hõisake üheskoos, Jeruusalemma varemed, sest Issand trööstib oma rahvast, lunastab Jeruusalemma!
10Issand paljastab oma püha käsivarre kõigi rahvaste nähes, ja kõik maailma ääred saavad näha meie Jumala päästet.
11Lahkuge, lahkuge, minge sealt ära, ärge puudutage rüvedat; minge ära selle keskelt, puhastage endid, Issanda riistade kandjad!
12Aga teil ei ole vaja lahkuda tõtates ega minna põgenedes, sest Issand käib teie ees, Iisraeli Jumal on teile järelväeks.
Eelmine 2003-09-10 Järgmine 2003-09-12
2003-09-11
Sõnumitooja sammud
Js 51:17-52:12
Troostisõnad Siionile
17Ärka, ärka, tõuse üles, Jeruusalemm, kes oled joonud Issanda käest tema viha karika, oled joonud tilgatuks uimastuse peekri!
18Ei olnud tal talutajat ühestki oma sünnitatud lapsest, ega haaranud tal käest kinni mitte ükski tema kasvatatud laps.
19Need kaks paari said sulle osaks - kes tunneb sulle kaasa? - rüüstamine ja hävitus, nälg ja mõõk - kes olen mina, et sind trööstiksin?
20Igal tänavanurgal lamasid su lapsed oimetult, otsekui metskitsed püügivõrgus, löödud Issanda vihast, su Jumala sõitlusest.
21Seepärast kuule ometi seda, sa vilets, kes oled joobnud, aga mitte veinist:
22nõnda ütleb su Issand, Issand, su Jumal, kes riidleb oma rahva eest: Vaata, ma võtan su käest uimastuse karika, oma viha peekri - seda ei ole sul enam vaja juua.
23Ja ma annan selle kätte su piinajaile, kes ütlesid sulle: "Kummarda, et saaksime sinust üle käia!" Sa andsidki oma selja maaks ja käijatele tänavaks.
Issand vabastab Siioni vangid
1Ärka, ärka, ehi ennast oma jõuga, Siion! Pane selga oma ilusad riided, Jeruusalemm, püha linn! Sest sinu sisse ei tule enam ümberlõikamatu ja rüve.
2Puhasta ennast tolmust, tõuse üles, istu, Jeruusalemm, su kaela köidikud on vallandunud, vang, Siioni tütar!
3Sest nõnda ütleb Issand: Hinnata teid müüdi ja rahata teid lunastatakse.
4Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Mu rahvas läks esiti alla Egiptusesse, et seal võõrana elada, ja seejärel rõhus Assur teda põhjuseta.
5Ja nüüd? Mis oleks mul siin teha, ütleb Issand, kui mu rahvas on hinnata ära viidud? Ta valitsejad räuskavad, ütleb Issand, ja mu nime teotatakse lakkamata iga päev.
6Seepärast peab mu rahvas tundma mu nime, peab seepärast just sel päeval mõistma, et mina olen see, kes ütleb: "Vaata, siin ma olen!"
7Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid, kuulutab päästet ja ütleb Siionile: "Sinu Jumal on kuningas!"
8Kuule! Su valvurid tõstavad häält, nad hõiskavad üheskoos, sest nad näevad silmast silma Issanda kojutulekut Siionisse.
9Rõõmutsege, hõisake üheskoos, Jeruusalemma varemed, sest Issand trööstib oma rahvast, lunastab Jeruusalemma!
10Issand paljastab oma püha käsivarre kõigi rahvaste nähes, ja kõik maailma ääred saavad näha meie Jumala päästet.
11Lahkuge, lahkuge, minge sealt ära, ärge puudutage rüvedat; minge ära selle keskelt, puhastage endid, Issanda riistade kandjad!
12Aga teil ei ole vaja lahkuda tõtates ega minna põgenedes, sest Issand käib teie ees, Iisraeli Jumal on teile järelväeks.
Jumal armastab patust inimest, kuid vihkab pattu.
Õigem oleks öelda, et patt ja vale ei pääse püha Jumala ligi ning seepärast on langenu olukord eriliselt raske. Kui Jumal ei tuleks vastu ega puhastaks, siis poleks meil võimalik Tema lähedale minna. Nüüd aga on Jumala viha ehk meist eraldatus lunastuse kaudu lõppenud. Me saame endid ehtida Jumala Püha Vaimu väega. Jumal on meist teinud oma Vaimu templid, mida tuleb puhtana hoida (52:1, 2, 6).
Oleme hea sõnumi toojad (s 7). Praktikas tähendab see seda, et me võime võtta Mk 16:15-18 toodud Jeesuse sõnu tõsiselt, kuid samas rõõmsana. Salmid 11 ja 12 on meile üleskutseks: me peame tasapisi kasvama Jumalale järjest lähemale ja nõnda järjest rohkem eralduma sellest maailmast vaimses mõttes (1Jh 2:15).
Palve: Issand, anna Sina meile jõudu, tarkust, oskust ja julgust võtta vastu Sinu väge. Issand, me avame end Sinule ja tahame end ehtida kõigega, mille Sina meile annad.