Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2003-09-13 Järgmine 2003-09-15
1Aasafi õpetuslaul.
Pane tähele, mu rahvas, minu Seadust, pöörake oma kõrvad minu sõnade poole!
2Ma avan oma suu õpetussõnadega, ma ilmutan mõistatusi muistsest ajast.
3Mida me oleme kuulnud ja mida me teame ja mida meie vanemad on meile jutustanud,
4seda me ei taha salata nende laste eest; me jutustame tulevasele põlvele Issanda kiituseväärt tegudest, tema vägevusest ja tema imedest, mis ta on teinud.
5Ta asetas tunnistuse Jaakobisse ja seadis Iisraelisse Seaduse, mida ta käskis meie esivanemail teatada oma lastele,
6et tulevane põlv seda tunneks, lapsed, kes sünnivad, et nemadki tõuseksid seda jutustama oma lastele,
7ja et nad paneksid oma lootuse Jumala peale ega unustaks Jumala tegusid, vaid peaksid tema käske
8ega oleks nagu nende esivanemad, kangekaelne ja tõrges sugu, sugu, kelle süda ei olnud kindel ja kelle vaim ei olnud ustav Jumalale.
9Efraimi lapsed, varustatud ammulaskjad, pöörasid selja lahingu päeval.
10Nad ei pidanud Jumala lepingut, vaid keeldusid käimast ta Seaduse järgi
11ja unustasid ta suured teod ja ta imetööd, mis ta neile oli näidanud.
12Nende esivanemate ees tegi ta imet Egiptusemaal Soani väljal.
13Ta lõhestas mere ja laskis nad minna läbi ning pani vee seisma nagu paisu.
14Ta juhtis neid päeva ajal pilvega ja kogu öö tule valgusega.
15Ta lõhestas kaljud kõrbes ja jootis neid otsekui suurtest ürgveevoogudest.
16Ta pani vulisema veesooned kaljust ja vee voolama nagu jõed.
17Siiski nad tegid ikka edasi pattu tema ees, tõrkudes kuivas kõrbes Kõigekõrgema vastu.
18Nad kiusasid Jumalat oma südames, nõudes toitu oma himu järgi,
19ja nad rääkisid Jumala vastu, öeldes: "Kas Jumal suudab katta laua ka kõrbes?
20Ennäe, ta lõi küll kaljut, ja veed jooksid ja ojad voolasid. Kas tema võib anda ka leiba? Kas ta võib valmistada liha oma rahvale?"
Eelmine 2003-09-13 Järgmine 2003-09-15
2003-09-14
Ammused ja uued vead
Ps 78:1-31
Jumal on truu oma sõnakuulmatule rahvale
1Aasafi õpetuslaul.
Pane tähele, mu rahvas, minu Seadust, pöörake oma kõrvad minu sõnade poole!
2Ma avan oma suu õpetussõnadega, ma ilmutan mõistatusi muistsest ajast.
3Mida me oleme kuulnud ja mida me teame ja mida meie vanemad on meile jutustanud,
4seda me ei taha salata nende laste eest; me jutustame tulevasele põlvele Issanda kiituseväärt tegudest, tema vägevusest ja tema imedest, mis ta on teinud.
5Ta asetas tunnistuse Jaakobisse ja seadis Iisraelisse Seaduse, mida ta käskis meie esivanemail teatada oma lastele,
6et tulevane põlv seda tunneks, lapsed, kes sünnivad, et nemadki tõuseksid seda jutustama oma lastele,
7ja et nad paneksid oma lootuse Jumala peale ega unustaks Jumala tegusid, vaid peaksid tema käske
8ega oleks nagu nende esivanemad, kangekaelne ja tõrges sugu, sugu, kelle süda ei olnud kindel ja kelle vaim ei olnud ustav Jumalale.
9Efraimi lapsed, varustatud ammulaskjad, pöörasid selja lahingu päeval.
10Nad ei pidanud Jumala lepingut, vaid keeldusid käimast ta Seaduse järgi
11ja unustasid ta suured teod ja ta imetööd, mis ta neile oli näidanud.
12Nende esivanemate ees tegi ta imet Egiptusemaal Soani väljal.
13Ta lõhestas mere ja laskis nad minna läbi ning pani vee seisma nagu paisu.
14Ta juhtis neid päeva ajal pilvega ja kogu öö tule valgusega.
15Ta lõhestas kaljud kõrbes ja jootis neid otsekui suurtest ürgveevoogudest.
16Ta pani vulisema veesooned kaljust ja vee voolama nagu jõed.
17Siiski nad tegid ikka edasi pattu tema ees, tõrkudes kuivas kõrbes Kõigekõrgema vastu.
18Nad kiusasid Jumalat oma südames, nõudes toitu oma himu järgi,
19ja nad rääkisid Jumala vastu, öeldes: "Kas Jumal suudab katta laua ka kõrbes?
20Ennäe, ta lõi küll kaljut, ja veed jooksid ja ojad voolasid. Kas tema võib anda ka leiba? Kas ta võib valmistada liha oma rahvale?"
Öeldakse, et tark õpib teiste ja rumal oma vigadest.
Tegelikult tundub, et rumal ei õpi kellegi vigadest. Ja veel tundub, et inimestena oleme sageli just need õppimatud rumalad. Meie mälu paistab olevat nii lühike, et isegi hiljuti toimunud imed ununevad õige kähku. Eks meilgi on sama probleem mis vanadel iisraellastel (s 5-7), kellele oli vaja pidevat meeldetuletust.
Jumal on minugi elus teinud suuri asju ja imesid, kuid mõnikord kipun ma siiski usust langema. Pean pingutama, et tuleksid meelde need Jumalaga veedetud suured hetked.
Mõnikord võib Jumal lubada meil kätte saada ka seda, mis ei ole meile kasuks. Kui inimene ikka nii väga tahab, siis võib Jumal öelda, et olgu, kui sa nii väga tahad, siis olgu see sulle õpetuseks.
Õppigem siis oma vigadest ja möödalaskmistest. Keegi on öelnud: “Eksimine on inimlik, kuid saatanlik on oma eksimusse jääda.” Aga õppigem ka oma õnnestumistest ja õnnistustest.