Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2003-09-15     Järgmine 2003-09-17

2003-09-16

Valgus pimeduses

Js 58

Õige ja vale jumalateenistus

1Hüüa täiest kõrist, ära peatu, tõsta häält otsekui pasun! Tee teatavaks mu rahvale nende üleastumine ja Jaakobi soole nende patud!
2Päevast päeva nad küll otsivad mind ja tahavad teada mu teid, nagu oleks see rahvas, kes on õiglane ega hülga oma Jumala õigust. Nad nõuavad minult õiglasi otsuseid, igatsevad Jumala ligiolekut:
3"Miks me paastume, kui sa seda ei näe, alandame oma hinge, kui sa seda ei märka?" Vaata, oma paastupäeval te teete, mis teile meeldib, ja pigistate kõiki oma võlgnikke.
4Vaata, te paastute riiuks ja tüliks ja et lüüa õela rusikaga. Praegu te küll ei paastu selleks, et teha oma häält kuuldavaks ülal.
5Kas niisugune on see paast, mis mulle meeldib, päev, mil inimene alandab oma hinge, et ta painutab oma pead nagu kõrkjas ja teeb enesele aseme kotiriidest ning tuhast? Kas sa seda nimetad paastuks ja Issandale meelepäraseks päevaks?
6Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked?
7Eks see ole murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutud, kui sa näed alastiolijat ja riietad teda ega hoidu oma ligimesest?
8Siis ilmub su valgus otsekui koit ja su paranemine edeneb jõudsasti. Sinu õigus käib su ees, Issanda auhiilgus järgneb sulle.
9Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema ütleb: "Vaata, siin ma olen!" Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne,
10kui sa pakud näljasele sedasama, mida sa ka ise himustad, ja toidad alandatud hinge, siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev.
11Ja Issand juhatab sind alati ning toidab su hinge põuasel maal; ta teeb tugevaks su luud-liikmed ja sa oled otsekui kastetud rohuaed, veelätte sarnane, mille vesi ei valmista iial pettumust.
12Ja su omad ehitavad üles muistsed varemed, sa taastad endiste põlvede alusmüürid; sind nimetatakse "lõhutud müüride parandajaks", "teeradade käidavaks tegijaks".
13Kui sa hingamispäeval seisatad ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib, kui sa nimetad hingamispäeva rõõmuks ja Issanda püha päeva austusväärseks ning austad seda ega tee, mis sulle meeldib, ei otsi omakasu ega kõnele tühje sõnu,
14siis sa tunned rõõmu Issandast: mina viin sind üle maa kõrgendike ja toidan sind su isa Jaakobi pärandiga. Jah, Issanda suu on rääkinud.
Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud ja soovivad üksteisele õnne tähtpäevade puhul.
Aga mida me selle õnne all mõistame? Me igatseme midagi ülihead ja püsivat. Jumal on hea ja püsiv. Me igatseme Teda. Me igatseme õnnistust.

Inimkond on leiutanud ja leiutab veelgi igasuguseid võimalusi selle õnnistuse kättesaamiseks. Püütakse meelitada õnne oma ellu mööbli paigutamisega, veesoonte otsimisega, sõrmuse keerutamisega, tuleviku ennustamisega jne. On tohutul hulgal religioosseid toiminguid, mis tunduvad olevat head Jumala silmis: toidust loobumise paast, suure hulga palvete lugemine, palverännakud jne.

Aga Jumala tahe on
_________________________,_________________________,_________________________,_________________________,_________________________,_________________________,_________________________,________________________ (s 6-7).

Õnnistuse saamiseks peame muutma oma arusaamu ja eluviise vastavalt Jumala tahtele, mitte oma arvamise järgi. Siis on meil valgus ka pimedal ajal (s 8, 10), siis saame kogeda õnne sõltumata ümbritsevatest oludest (s 11). Issand ise parandab siis meie haavad (s 12) ja meie osaks on rõõm, mida keegi ei saa meilt võtta (s 14).

Autor Margus Heilä
Eelmine 2003-09-15     Järgmine 2003-09-17