Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2003-09-23 Järgmine 2003-09-25
1Ärgu püüdku paljud teie seast, mu vennad, saada õpetajaiks! Te teate ju, et meie osaks on teistest karmim kohtuotsus.
2Me kõik eksime paljus. Kui keegi ei eksi kõnes, siis on ta täiuslik ja suudab ohjeldada ka kogu ihu.
3Kui me paneme aga hobusele suitsed suhu, et ta oleks meile kuulekas, siis me juhime kogu hobust.
4Ennäe, ka suuri ja rajutuulte aetud laevu juhitakse väikese tüüriga sinna, kuhu tüürimees tahab.
5Nõnda on ka keel väike ihuliige, aga kiitleb suurte asjade üle. Ennäe kui väike tuli süütab suure metsa!
6Ka keel on tuli. Keel, see ebaõigluse maailm, on seatud meie ihuliikmete hulka nii, et see rüvetab kogu ihu ja süütab põlema eluratta, nagu ta ise on süüdatud põrgust.
7Jah, igasuguste loomade ja lindude, roomajate ja mereelajate loomust suudab taltsutada ja ongi taltsutanud inimese loomus,
8aga ükski inimene ei suuda taltsutada keelt, seda kärsitut pahategijat, mis on tulvil surmavat mürki.
9Sellesamaga me õnnistame Issandat ja Isa, ja sellesamaga me neame inimesi, kes on sündinud Jumala sarnasteks.
10Ühest ja samast suust tuleb õnnistamine ja needmine. Nii ei tohi olla, mu vennad!
11Kas allikast keeb ühest ja samast soonest magedat ja kibedat vett?!
12Mu vennad, ega viigipuu saa kanda õlimarju ega viinapuu viigimarju?! Nii ei saa ka soolase vee allikas anda magedat vett.
Eelmine 2003-09-23 Järgmine 2003-09-25
2003-09-24
Sõnadel on südames pesa
Jk 3:1-12
Keele talitsemisest
1Ärgu püüdku paljud teie seast, mu vennad, saada õpetajaiks! Te teate ju, et meie osaks on teistest karmim kohtuotsus.
2Me kõik eksime paljus. Kui keegi ei eksi kõnes, siis on ta täiuslik ja suudab ohjeldada ka kogu ihu.
3Kui me paneme aga hobusele suitsed suhu, et ta oleks meile kuulekas, siis me juhime kogu hobust.
4Ennäe, ka suuri ja rajutuulte aetud laevu juhitakse väikese tüüriga sinna, kuhu tüürimees tahab.
5Nõnda on ka keel väike ihuliige, aga kiitleb suurte asjade üle. Ennäe kui väike tuli süütab suure metsa!
6Ka keel on tuli. Keel, see ebaõigluse maailm, on seatud meie ihuliikmete hulka nii, et see rüvetab kogu ihu ja süütab põlema eluratta, nagu ta ise on süüdatud põrgust.
7Jah, igasuguste loomade ja lindude, roomajate ja mereelajate loomust suudab taltsutada ja ongi taltsutanud inimese loomus,
8aga ükski inimene ei suuda taltsutada keelt, seda kärsitut pahategijat, mis on tulvil surmavat mürki.
9Sellesamaga me õnnistame Issandat ja Isa, ja sellesamaga me neame inimesi, kes on sündinud Jumala sarnasteks.
10Ühest ja samast suust tuleb õnnistamine ja needmine. Nii ei tohi olla, mu vennad!
11Kas allikast keeb ühest ja samast soonest magedat ja kibedat vett?!
12Mu vennad, ega viigipuu saa kanda õlimarju ega viinapuu viigimarju?! Nii ei saa ka soolase vee allikas anda magedat vett.
Inimese peamine vahend enese väljendamiseks on keel. Nii nagu puud tuntakse tema viljast, tuntakse inimest tema väljenduste kaudu.
Ehk on nii mõnigi kogenud, kuidas üsna hea esmamulje mõnest inimesest kaob, kui ta oma suu lahti teeb.
Kõnes avaldub meie tegelik seesmine inimene. Kui keegi on ka õppinud ennast väljendama oma tõelist olemust varjates, siis ei tule ta sellega enamasti toime ootamatus olukorras. Seepärast peame end muutma ja korrigeerima eelkõige sisemiselt, mitte vaid välistes väljendustes.
Selles kirjakohas peitub hoiatus nii silmakirjalikkuse kui sõna mõtlematu kasutamise eest. Piiblist teame, et Jumala sõnal on loov ja tegutsev vägi. Võime vaid tänulikud olla, et meie sõnad nii efektiivselt ei toimi, sest mõtlematuid sõnu ütleme oi kui sageli! Ometi on ka meie sõnadel oht saada selleks väikeseks ja esmapilgul süütuks lumepalliks, mis paneb veerema suure laviini.
Praegusel ajastul tehakse nii palju tühje sõnu. Ohjeldagem meie ennast!