Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2003-11-25 Järgmine 2003-11-27
23Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
24"Räägi kogudusega ja ütle: Minge ära Korahi, Daatani ja Abirami elukoha ümbrusest!"
25Siis Mooses tõusis ja läks Daatani ja Abirami juurde, ja Iisraeli vanemad järgnesid temale.
26Ja ta rääkis kogudusega, öeldes: "Minge nüüd eemale nende jultunud meeste telkide juurest ja ärge puudutage midagi, mis on nende oma, et teid ei hävitataks kõigi nende pattude pärast!"
27Siis läksid nad ära Korahi, Daatani ja Abirami elukoha ümbrusest; aga Daatan ja Abiram tulid välja ja seisid oma telkide uste ees, ka nende naised, lapsed ja imikud.
28Ja Mooses ütles: "Et Issand on mind läkitanud tegema kõiki neid tegusid ja et ma ei tee neid omast tahtest, seda te saate teada sellest:
29kui nad surevad, nagu kõik inimesed surevad, ja kõigi muude inimeste karistus tabab ka neid, siis ei ole Issand mind läkitanud.
30Aga kui Issand laseb sündida midagi erakorralist ja maa avab oma suu ja neelab nemad ja kõik, mis neil on, nõnda et nad lähevad elusalt alla hauda, siis te teate, et need inimesed on põlanud Issandat!"
31Ja kui ta oli rääkinud kõik need sõnad, siis sündis, et nende all olev maa lõhkes
32ja maa avas oma suu ja neelas ära nemad ja nende kojad ja kõik inimesed, kes kuulusid Korahile, ja kogu varanduse.
33Nõnda läksid nemad ja kõik, mis neil oli, elusalt hauda ja maa kattis nad ning nad hävitati koguduse hulgast.
34Ja kogu Iisrael, kes oli nende ümber, põgenes nende kisa tõttu, sest nad ütlesid: "Et maa ei neelaks ka meid!"
35Ja Issanda juurest läks välja tuli ning põletas need kakssada viiskümmend meest, kes oli ohverdanud suitsutusrohtu.
1Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2"Ütle Eleasarile, preester Aaroni pojale, et ta võtaks suitsutuspannid tuleasemelt, ja pillu tuli laiali, sest need on saanud pühaks,
3nende patuste suitsutuspannid, nende hinge hinna eest! Neist valmistatagu taotud plaate altari katteks, sest nad tõid need Issanda ette ja nõnda said need pühaks. Need olgu hoiatusmärgiks Iisraeli lastele!"
4Ja preester Eleasar võttis vasksuitsutuspannid, mis põlenud mehed olid toonud, ja need taoti altari katteks,
5meeldetuletuseks Iisraeli lastele, et ükski võõras, kes ei ole Aaroni soost, ärgu liginegu süütama suitsutusrohtu Issanda ees, et ei juhtuks nõnda nagu Korahi ja tema jõuguga, mida Issand temale oli kuulutanud Moosese läbi.
6Aga järgmisel päeval nurises kogu Iisraeli laste kogudus Moosese ja Aaroni vastu, öeldes: "Te olete tapnud Issanda rahva!"
7Aga kui kogudus kogunes Moosese ja Aaroni vastu ja nad pöördusid kogudusetelgi poole, vaata, siis kattis seda pilv ja Issanda auhiilgus ilmutas ennast.
Eelmine 2003-11-25 Järgmine 2003-11-27
2003-11-26
Karistus või lepitus?
4Ms 16:23-17:15
Korahi jõugu vastuhakk
23Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
24"Räägi kogudusega ja ütle: Minge ära Korahi, Daatani ja Abirami elukoha ümbrusest!"
25Siis Mooses tõusis ja läks Daatani ja Abirami juurde, ja Iisraeli vanemad järgnesid temale.
26Ja ta rääkis kogudusega, öeldes: "Minge nüüd eemale nende jultunud meeste telkide juurest ja ärge puudutage midagi, mis on nende oma, et teid ei hävitataks kõigi nende pattude pärast!"
27Siis läksid nad ära Korahi, Daatani ja Abirami elukoha ümbrusest; aga Daatan ja Abiram tulid välja ja seisid oma telkide uste ees, ka nende naised, lapsed ja imikud.
28Ja Mooses ütles: "Et Issand on mind läkitanud tegema kõiki neid tegusid ja et ma ei tee neid omast tahtest, seda te saate teada sellest:
29kui nad surevad, nagu kõik inimesed surevad, ja kõigi muude inimeste karistus tabab ka neid, siis ei ole Issand mind läkitanud.
30Aga kui Issand laseb sündida midagi erakorralist ja maa avab oma suu ja neelab nemad ja kõik, mis neil on, nõnda et nad lähevad elusalt alla hauda, siis te teate, et need inimesed on põlanud Issandat!"
31Ja kui ta oli rääkinud kõik need sõnad, siis sündis, et nende all olev maa lõhkes
32ja maa avas oma suu ja neelas ära nemad ja nende kojad ja kõik inimesed, kes kuulusid Korahile, ja kogu varanduse.
33Nõnda läksid nemad ja kõik, mis neil oli, elusalt hauda ja maa kattis nad ning nad hävitati koguduse hulgast.
34Ja kogu Iisrael, kes oli nende ümber, põgenes nende kisa tõttu, sest nad ütlesid: "Et maa ei neelaks ka meid!"
35Ja Issanda juurest läks välja tuli ning põletas need kakssada viiskümmend meest, kes oli ohverdanud suitsutusrohtu.
1Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2"Ütle Eleasarile, preester Aaroni pojale, et ta võtaks suitsutuspannid tuleasemelt, ja pillu tuli laiali, sest need on saanud pühaks,
3nende patuste suitsutuspannid, nende hinge hinna eest! Neist valmistatagu taotud plaate altari katteks, sest nad tõid need Issanda ette ja nõnda said need pühaks. Need olgu hoiatusmärgiks Iisraeli lastele!"
4Ja preester Eleasar võttis vasksuitsutuspannid, mis põlenud mehed olid toonud, ja need taoti altari katteks,
5meeldetuletuseks Iisraeli lastele, et ükski võõras, kes ei ole Aaroni soost, ärgu liginegu süütama suitsutusrohtu Issanda ees, et ei juhtuks nõnda nagu Korahi ja tema jõuguga, mida Issand temale oli kuulutanud Moosese läbi.
6Aga järgmisel päeval nurises kogu Iisraeli laste kogudus Moosese ja Aaroni vastu, öeldes: "Te olete tapnud Issanda rahva!"
7Aga kui kogudus kogunes Moosese ja Aaroni vastu ja nad pöördusid kogudusetelgi poole, vaata, siis kattis seda pilv ja Issanda auhiilgus ilmutas ennast.
Siin võiksime küsida: „MIKS?“ Miks pidid surema ka mässuõhutajate pereliikmed ja teenijad?
Võime otsida ja leida vastuseid tollest olukorrast või kultuurist, püüda õigustada Jumalat. Kuid veelgi parem oleks küsida: Mida me selle suure „MIKS“-küsimuse vastusega peale hakkame? Alati on hea küsida “miks?”, kuid alati ei ole sellel mõtet, kui see ei muuda meie otsuseid ja eluviisi.
Tänasest kirjakohast võiksime kõrva taha panna selle, kui ettearvamatu võib olla rahvahulga käitumine ja kui palju me peame kristlastena oma rahva eest hoolitsema.
Nuhtlus on kogu maailma ja kõigi inimeste peal. Suur osa inimestest ei suuda elada täisväärtuslikku elu, kuigi kõrvalt vaadates näib kõik korras olevat. Palju on virisemist ja hädaldamist. Ja palju on tõelist häda. Me peame olema inimeste hulgas ja toimetama lepitust. Seda tegi siin ka Aaron (s 12-13).
Meie ülesanne ei ole Jumala sõna inimlikult lahti seletades „juuksekarva lõhki ajada“, vaid lepitada. See on palvetamine inimeste eest, see on oma elu- ja mõtteviisiga eeskujuks olemine, see on Jeesusest rääkimine.