Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2003-11-29     Järgmine 2003-12-01

2003-11-30

Halastus ja tõde

Ps 117

Kõik rahvad kiitku Issandat

1Kiitke Issandat, kõik paganad, ülistage teda, kõik rahvahõimud!
2Sest võimsaks on saanud tema heldus meie üle ja Issanda ustavus kestab igavesti. Halleluuja!
* Erinevates tõlgetes tõlgitud erinevalt.
See on üks lühemaid laule Psalmide raamatus. Ta sisaldab korraldust kõigile rahvaile Jumalat kiita ning kahte seda korraldust põhjendavat väidet:
1. Jumala halastav headus on suur.

2. Jumala tõde/tõelisus/ustavus* püsib igavesti.

Ilma Jumala halastuseta poleks inimsugu enam ammu olemas. Kuid vähe sellest, et oleme olemas, Ta on võimaldanud meile ka tohutu soosingu – pattude andestuse ja uuestisünni. Iga usklik inimene peab arvatavasti tunnistama, et on Jumala ees korduvalt läbi kukkunud, kuid on siiski alles, kasvab Tema armu ja headuse abil. Seega – on, mille eest tänada.

Teine väide tähendab ühtlasi, et mis tahes väiteid või teooriaid tänane ühiskond ka ei püstitaks ja inimestele ei sisendaks, asjad jäävad siiski nii, nagu Jumal on öelnud: must on lõpuks siiski must ja valge on valge, hea on hea ja kuri on kuri. Ja kuri saab oma palga, nii nagu heagi. See tähendab ka, et ainus ajaloo tulevikustsenaarium, mis tegelikult toimib, on Jumala oma.

Kallis lugeja, valigem meiegi Jumala tõde – see ei vea alt.
Autor Mart Metsala
Eelmine 2003-11-29     Järgmine 2003-12-01