Piiblivõtme arhiiv
2003-12-03
Kindel asi
4Ms 20:14-29
14Kaadesist läkitas Mooses käskjalad Edomi kuninga juurde: "Nõnda ütleb su vend Iisrael: Sina tead kõiki raskusi, mis meid on tabanud,
15et meie vanemad läksid alla Egiptusesse ja me asusime kaua aega Egiptuses ja et egiptlased tegid kurja meile ja meie vanemaile.
16Aga me kisendasime Issanda poole ja tema kuulis meie häält ning läkitas ingli, kes tõi meid Egiptusest välja. Ja vaata, me oleme Kaadesis, linnas su maa piiril.
17Luba meid nüüd oma maast läbi minna! Me ei lähe läbi põldude ega viinamägede ja me ei joo kaevuvett. Me läheme kuningateed mööda ega pöördu paremat või vasakut kätt, kuni oleme läbinud su maa-ala."
18Aga Edom vastas temale: "Sa ei tohi läbi minna! Muidu ma tulen mõõgaga su vastu."
19Ja Iisraeli lapsed ütlesid temale: "Me läheme maanteed mööda ja kui me joome su vett, mina ja mu loomad, siis ma maksan selle eest. Ei midagi muud, kui et võiksin jala läbi minna!"
20Aga tema vastas: "Sa ei tohi läbi minna!" Ja Edom läks välja tema vastu hulga rahva ja kindla käega.
21Kui Edom keeldus lubamast Iisraeli oma maa-alast läbi minna, siis Iisrael pöördus temast eemale.
22Ja nad läksid teele Kaadesist. Ja Iisraeli lapsed, terve kogudus, tulid Hoori mäe juurde.
23Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga Hoori mäe juures Edomi maa piiril, öeldes:
24"Aaron koristatakse oma rahva juurde, sest ta ei pääse sellele maale, mille ma annan Iisraeli lastele, sellepärast et te Meriba vee juures olite tõrksad mu käsu vastu.
25Võta Aaron ja tema poeg Eleasar ja vii nad Hoori mäele!
26Võta Aaronil riided seljast ja pane need selga ta pojale Eleasarile! Aaron koristatakse ära ja ta sureb seal."
27Ja Mooses tegi nõnda, nagu Issand käskis, ja nad läksid üles Hoori mäele terve koguduse nähes.
28Ja Mooses võttis Aaronil riided seljast ning pani need selga ta pojale Eleasarile. Ja Aaron suri seal mäeharjal, aga Mooses ja Eleasar astusid mäelt alla.
29Ja kui terve kogudus nägi, et Aaron oli hinge heitnud, siis nad nutsid Aaroni pärast kolmkümmend päeva, kogu Iisraeli sugu.
Inimeste reaktsioonid võivad olla vägagi ettearvamatud. Ainuke kindel asi siin maailmas on see, et me kõik sureme. Olenemata plaanidest ja põikpeadest. Küsimus on vaid selles, mis meist siis edasi saab. Ja selles küsimuses ei ole meil mingit muud võimalust kui toetuda Jumalale. Sest Jumal on alguse ja lõputa, s.t igavene, järelikult kindel.
Seega on meie poolt vägagi mõistlik otsida kindlat tuge kindlatelt asjadelt ning ehitada oma elu nendele. Jumal on kõikjal, nii ajaliselt kui ruumiliselt. Ja see Jumal on oma armus võtnud nõuks meid, inimesi, pühendada oma saladustesse. Ta tahab meile anda kindluse. Siit ka hämmastav juhtimine Jumala poolt (s 23). Issand ise räägib!
Hea, et keegi on Jumala tahteväljendused üles tähendanud ning me võime neist palju õppida. Kuigi me kõike ei mõista (ega mõistnud ülestähendajadki).
