Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2003-12-24     Järgmine 2003-12-26

2003-12-25

Halastamatu või armuline?

Js 7:10-25

Ettekuulutus Immaanueli sünnist

10Ja Issand käskis öelda Aahasele veel seda:
11"Küsi enesele Issandalt, oma Jumalalt, tunnustäht sügavusest või kõrgusest!"
12Aga Aahas vastas: "Ma ei küsi ega kiusa Issandat!"
13Siis Jesaja ütles: "Kuulge ometi, Taaveti sugu! Ons teil veel vähe inimeste vaevamisest, et te ka mu Jumalat vaevate?
14Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel.
15Ta sööb võid ja mett, kuni ta mõistab põlata halba ja valida head.
16Sest enne kui poeglaps mõistab põlata halba ja valida head, laastatakse see maa, mille kahe kuninga ees sa tunned hirmu.
17Issand laseb tulla sinule ja su rahvale ning su isa soole Assuri kuninga läbi päevi, milliseid ei ole olnud Efraimi Juudast lahkumise ajast.18Sel päeval vilistab Issand kärbseid Egiptuse jõgede lähteilt ja mesilasi Assuri maalt,
19ja need kõik tulevad ning laskuvad järskudesse orgudesse ja kaljulõhedesse, kõigisse kibuvitsapõõsastesse ja kõigisse jootmispaikadesse.
20Sel päeval lõikab Issand noaga, mis on palgatud teiselt poolt jõge, Assuri kuninga kaudu - teie pea- ja häbemekarvad maha ning rebib habemedki ära.
21Sel päeval saab igaüks pidada ainult ühe noore lehma ja paar lammast,
22ja nende piimaanni rohkuse tõttu on süüa võid, sest võid ja mett söövad kõik, kes maale alles jäävad.
23Sel päeval jääb iga paik, kus oli tuhat viinapuud, tuhat hõbeseeklit väärt, kibuvitstele ja ohakaile.
24Sinna minnakse noolte ja ambudega, sest kogu maa on täis kibuvitsu ja ohakaid.
25Ja mitte ühelegi mäele, mida nüüd kõplaga rohitakse, ei minda enam kibuvitste ja ohakate kartuse pärast: need jäävad härgade uitepaigaks ja lammaste tallermaaks."
Mis seost on tunnustähe sõnumil, mis alles 700 aasta pärast täitus, tänase ülejäänud tekstiga?
Immaanuel oli sündimas maailma ning vaatamata keerulistele olukordadele, ei jätnud ega jäta Jumal oma rahvast maha. Enne 2-3 aastat vallutas Assüüria Iisraeli ning tuli pagenduse aeg. Situatsioon oli lootusetu, aga nagu eelmises tekstis oli tähelepanu usul, nii ka siin – Jumalal on oma plaan ning Iisraeli rahvas ei kao maa pealt kuhugi.

Häving ja rahva häbi, mida tänane tekst kuulutab, on suur. Vahel öeldakse – Vana Testamendi-aegne Jumal oli karm ja halastamatu; Uue Testamendi Jumal on armuline ja halastav. Aga tegelikult on Jumal siiski sama – eile, täna ja igavesti. Oma pühaduses ei salli Ta ka nüüd pattu.

Kuigi Immaanuel – Jeesus on tulnud maailma ning kostab meie eest, ei tähenda see seda, et jumalakartus on muutunud mittevajalikuks. Vahel tundub, et teistes religioonides õpetatakse vastutust oma tegude eest enamgi kui tänapäeva kristlaskonnas. Olgem siis meie täna need, kes kõiges tahavad au tuua pühale ja armulisele Jumalale.

Autor Brita Maripuu
Eelmine 2003-12-24     Järgmine 2003-12-26