Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2004-01-03 Järgmine 2004-01-05
1Taaveti laul.
Ma tänan sind kõigest oma südamest, jumalate ees ma mängin sulle!
2Ma kummardan su püha templi poole ja tänan su nime su helduse ja ustavuse pärast; sest suuremaks, kui on kõik su kuulsus, oled sa teinud oma tõotuse.
3Sel päeval, mil ma appi hüüdsin, vastasid sa mulle; sa tegid mind julgeks, mu hinges on tugevus.
4Sind, Issand, tänavad kõik ilmamaa kuningad, kui nad kuulevad sinu suu tõotusi,
5ja nad laulavad Issanda teedel, et suur on Issanda au.
6Sest Issand on kõrge ja näeb madalat, aga kõrgi ta tunneb kaugelt ära.
7Kuigi ma käin keset kitsikust, elustad sina mind; mu vaenlaste viha vastu sa sirutad oma käe ja su parem käsi aitab mind.
8Issand viib mu asja lõpule. Issand, sinu heldus kestab igavesti! Ära jäta maha oma kätetööd!
Eelmine 2004-01-03 Järgmine 2004-01-05
2004-01-04
Meie abimees
Ps 138
Alandliku tänu Jumala abi eest
1Taaveti laul.
Ma tänan sind kõigest oma südamest, jumalate ees ma mängin sulle!
2Ma kummardan su püha templi poole ja tänan su nime su helduse ja ustavuse pärast; sest suuremaks, kui on kõik su kuulsus, oled sa teinud oma tõotuse.
3Sel päeval, mil ma appi hüüdsin, vastasid sa mulle; sa tegid mind julgeks, mu hinges on tugevus.
4Sind, Issand, tänavad kõik ilmamaa kuningad, kui nad kuulevad sinu suu tõotusi,
5ja nad laulavad Issanda teedel, et suur on Issanda au.
6Sest Issand on kõrge ja näeb madalat, aga kõrgi ta tunneb kaugelt ära.
7Kuigi ma käin keset kitsikust, elustad sina mind; mu vaenlaste viha vastu sa sirutad oma käe ja su parem käsi aitab mind.
8Issand viib mu asja lõpule. Issand, sinu heldus kestab igavesti! Ära jäta maha oma kätetööd!
Vaatlen üksiku sipelga imelist rännakut läbi rohupadriku.
Vaevaliselt, aga südikalt jätkab ta oma teekonda ainult talle teadaoleva sihtmärgi poole. Ikka üles-alla mööda rohukõrsi, teinekord järsult suunda muutes, aga oma saaki maha jätmata. Kui vaevane, kui sihitu näib ta teekond. Minule on kõik hästi ja kaugele näha, olen nii suur ja võimas. Mulle meenuvad massalase Aguri sõnad Õp 30:25-s: „Sipelgad on väeti hulk, ometi valmistavad nad suvel oma leiva.“
Üle kogu loodu üleval kõrgustes jälgib Looja pilk meid, inimesi, kes me nagu sipelgad sebime edasi-tagasi, omateada väga tähtsaid tegemisi toimetades. Sellises sebimises tõuseb tee tihtilugu meie ees püsti. Ei aita meie jõupingutused ega teiste nõuanded – me oleme abitud.
Kes võib meid aidata, kes suudab meid päästa? Taavet koges, et väljapääsuks on pöördumine Jumala poole. Tulles alandliku meelega oma taevase Isa ette, saame usaldada talle oma mured. Alandlikule vastab Jumal, aga kõrgil ei ole loota midagi. „Sest Issand _________________________________________________“ (s 6).
Loe veel kord salmi 3 ja täna Issandat uue julguse ja tugevuse eest.