Piiblivõtme arhiiv
2004-01-06
Jeesus Naatsaretlane
Mk 1:21-28
21Ja nad tulid Kapernauma. Ja Jeesus läks kohe järgmisel hingamispäeval sünagoogi ja hakkas õpetama.
22Ja nad olid vapustatud tema õpetusest, sest ta ei õpetanud neid nõnda nagu kirjatundjad, vaid nagu see, kellel on meelevald.23Ja nende sünagoogis oli inimene, kelles oli rüve vaim, ja see kisendas:
24"Mis on meil asja sinuga, Jeesus Naatsaretlane? Kas sa oled tulnud meid hukkama? Ma tean, kes sa oled: Jumala Püha!"
25Ja Jeesus sõitles teda: "Jää vait ja mine temast välja!"
26Ja rüve vaim lahkus temast teda raputades ja valju häälega kisendades.
27Ja nad kõik olid jahmunud, nii et nad arutasid omavahel: "Mis see siis on? Kas uus meelevallaga õpetus? Tema vaid käsutab rüvedaid vaime, ja need kuulavad tema sõna!"
28Ja kohe levis kuuldus temast kõikjale kogu Galilea ümbruskonda.
Alati on olnud ja on kuldsuid, osavaid sõnaseppi, kes oskavad soravalt ja eriliselt mõjusalt sõnu seada, saades niimoodi kuulajaid oma sõnade lummusesse. Jeesuse puhul olid harmooniliselt koos nii õpetus (sõnad) kui ka teod, mõju (meelevald). Seda viimast, meelevalda, koges kõige teravamalt vaimude maailm – deemonid. Kui siiamaani olid nad saanud suvaliselt ja häirimatult tegutseda, oli nüüd esile kerkinud tõsine oht – Jeesus Naatsaretlane, kelle meelevalla alla pidid kuuletuma ka rüvedad vaimud. On ilmne, et pimedusejõude haaras paaniline hirm.
Meie, inimesed, näeme ja tunnetame vaid osakest meid ümbritsevast maailmast ja veel puudulikumalt tunnetame ning mõistame jõude, mis toimivad nähtamatus vaimumaailmas. Sellepärast võtkem väga tõsiselt Pauluse selleteemalist õpetust kirjas efeslastele (Ef 6:12, 13).