Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2004-01-11 Järgmine 2004-01-13
18Johannese jüngritel ja variseridel oli tavaks paastuda. Nüüd tuldi ja öeldi Jeesusele: "Miks Johannese jüngrid ja variseride jüngrid paastuvad, aga sinu jüngrid ei paastu?"
19Ja Jeesus ütles neile: "Ega peiupoisid või paastuda sel ajal, kui peigmees on nende juures!? Niikaua kui peigmees on nende juures, nad ei või paastuda.
20Ent päevad tulevad, mil peigmees neilt ära võetakse, küll nad siis paastuvad tol päeval.21Keegi ei paika vanutamata riidetükiga vana kuube, muidu paik rebeneb selle küljest, uus vanast, ja auk läheb veel suuremaks.
22Ja keegi ei kalla värsket veini vanadesse nahklähkritesse, muidu vein rebestab lähkrid ning vein ja lähkrid muutuvad kõlbmatuks, vaid värske vein kallatakse uutesse lähkritesse."
Eelmine 2004-01-11 Järgmine 2004-01-13
2004-01-12
Paastumine
Mk 2:18-22
Paastumise küsimus
18Johannese jüngritel ja variseridel oli tavaks paastuda. Nüüd tuldi ja öeldi Jeesusele: "Miks Johannese jüngrid ja variseride jüngrid paastuvad, aga sinu jüngrid ei paastu?"
19Ja Jeesus ütles neile: "Ega peiupoisid või paastuda sel ajal, kui peigmees on nende juures!? Niikaua kui peigmees on nende juures, nad ei või paastuda.
20Ent päevad tulevad, mil peigmees neilt ära võetakse, küll nad siis paastuvad tol päeval.21Keegi ei paika vanutamata riidetükiga vana kuube, muidu paik rebeneb selle küljest, uus vanast, ja auk läheb veel suuremaks.
22Ja keegi ei kalla värsket veini vanadesse nahklähkritesse, muidu vein rebestab lähkrid ning vein ja lähkrid muutuvad kõlbmatuks, vaid värske vein kallatakse uutesse lähkritesse."
Johannese jüngritel ja variseridel oli tavaks paastuda (s 18). Täiesti tavaline nähtus tol ajal, aga see oli muutunud lihtsalt kombetäitmiseks ja oli n-ö plusspunktide kogumise vahendiks, seda just variseridel.
Mida siis mõista mõiste ’paast’ ja ’paastumine’ all? Eks ole see pühendumine eriliselt millelegi, mis on meile väga tähtis, keskendudes ainult sellele ainsale eesmärgile, jättes kõrvale kõik muu ebaolulise. Nii on sportlased keskendanud treenimisele kogu oma jõu ja aja, muusikud pühendavad päevas tunde instrumendil harjutamiseks. Ja kõik selle nimel, et saavutada närtsivat pärga või tuhmuvat kuldmedalit.
Usuline paastumine on oma aja eraldamine Jumalale, mille jooksul me püüame oma elust eemaldada kõik vähetähtsa, olla enam palves, oma elu vaagida. Üldiselt käib paastumise juurde ka söögist loobumine, seda on aga sageli raske teostada. Ka liitusid paastumisele Jeesuse ajal mitmesugused välised tundemärgid, mida Jeesus hukka mõistis.
Jeesuse jüngrite jaoks, kes veetsid oma Õpetajaga kakskümmend neli tundi ööpäevas, oli see õppimise, mitte paastumise aeg. Paastumine peaks tulema sisemisest vajadusest Jumala läheduse järele, mitte kohusetundest. Loe ka Kg 3:1, 4.