Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2004-01-17 Järgmine 2004-01-19
31Kui ta lapsed hülgavad mu Seaduse ega käi mu määruste järgi,
32kui nad teotavad mu korraldusi ega pea mu käske,
33siis ma küll nuhtlen nende üleastumisi vitsaga ja nende pahategusid hoopidega,
34kuid oma heldust ma ei tühista ega tee valeks oma ustavust.
35Ma ei riku oma lepingut ega muuda seda, mis on lähtunud mu huulilt.
36Ma olen korra vandunud oma pühaduse juures; tõesti, ma ei valeta Taavetile.
37Tema sugu püsib igavesti ja tema aujärg nagu päike minu ees;
38nagu kuu peab ta jääma igavesti kindlaks ja nagu ustav tunnistaja pilvedes!" Sela.
39Ja ometi oled sa tema ära tõuganud ja ära põlanud, sa oled saanud täis raevu oma võitud mehe vastu.
40Sa oled tühistanud oma sulase lepingu, sa oled maani häbistanud tema krooni.
41Sa oled kiskunud maha kõik tema müürid, sa oled tema kindlused teinud varemeiks.
42Kõik, kes seda teed mööda käivad, rüüstavad teda, ta on saanud teotuseks oma naabritele.
43Sa oled suureks tõstnud tema rõhujate parema käe, sa oled rõõmustanud kõiki tema vaenlasi.
44Sa oled tagasi pööranud ka tema mõõgatera ega ole teda püsti hoidnud sõjas.
45Sa oled lõpetanud tema hiilguse ja oled lükanud maha tema aujärje.
46Sa oled lühendanud tema nooruspäevi ja oled katnud teda häbiga. Sela.
47Kui kaua sa, Issand, peidad ennast? Kui kaua su viha peab leegitsema nagu tuli?
48Mõtle, kui lühike on mu eluiga! Kui tühisteks sa oled loonud kõik inimlapsed!
49Kus on inimene, kes jääb elama ega näe surma, kes päästab oma elu surmavalla käest? Sela.
50Kus on su endised heldused, Issand, mis sa vandusid Taavetile oma ustavuses?
Eelmine 2004-01-17 Järgmine 2004-01-19
2004-01-18
Püsiv lootus Jumalale
Ps 89:31-53
Jumala leping Taavetiga
31Kui ta lapsed hülgavad mu Seaduse ega käi mu määruste järgi,
32kui nad teotavad mu korraldusi ega pea mu käske,
33siis ma küll nuhtlen nende üleastumisi vitsaga ja nende pahategusid hoopidega,
34kuid oma heldust ma ei tühista ega tee valeks oma ustavust.
35Ma ei riku oma lepingut ega muuda seda, mis on lähtunud mu huulilt.
36Ma olen korra vandunud oma pühaduse juures; tõesti, ma ei valeta Taavetile.
37Tema sugu püsib igavesti ja tema aujärg nagu päike minu ees;
38nagu kuu peab ta jääma igavesti kindlaks ja nagu ustav tunnistaja pilvedes!" Sela.
39Ja ometi oled sa tema ära tõuganud ja ära põlanud, sa oled saanud täis raevu oma võitud mehe vastu.
40Sa oled tühistanud oma sulase lepingu, sa oled maani häbistanud tema krooni.
41Sa oled kiskunud maha kõik tema müürid, sa oled tema kindlused teinud varemeiks.
42Kõik, kes seda teed mööda käivad, rüüstavad teda, ta on saanud teotuseks oma naabritele.
43Sa oled suureks tõstnud tema rõhujate parema käe, sa oled rõõmustanud kõiki tema vaenlasi.
44Sa oled tagasi pööranud ka tema mõõgatera ega ole teda püsti hoidnud sõjas.
45Sa oled lõpetanud tema hiilguse ja oled lükanud maha tema aujärje.
46Sa oled lühendanud tema nooruspäevi ja oled katnud teda häbiga. Sela.
47Kui kaua sa, Issand, peidad ennast? Kui kaua su viha peab leegitsema nagu tuli?
48Mõtle, kui lühike on mu eluiga! Kui tühisteks sa oled loonud kõik inimlapsed!
49Kus on inimene, kes jääb elama ega näe surma, kes päästab oma elu surmavalla käest? Sela.
50Kus on su endised heldused, Issand, mis sa vandusid Taavetile oma ustavuses?
Psalmi algusosast poleks kuidagi osanud arvata, et see suur õnn ja heaolu võiks äkki lõppeda. Kuid ilmaasjata ei nimetata Jumalat pühaks ja õiglaseks.
Kui inimene patustab, olgu või Taavet, siis järgneb sellele vältimatult karistus. Teame, et õnneks jätkus Taavetil mõistust loota ikkagi Jumala peale, võtta süü omaks ning parandada meelt. Ning seda otsust ei pidanud ta kahetsema, kuigi hetkel polnud teo tagajärgedest pääsu (2Sm 12:10-14). Tema poeg Saalomon sai kõige rikkamaks ja võimsamaks kuningaks, kes Iisraelis on olnud. Kuid Jumala hülgamise pärast said Saalomon ja temagi pojad nuhelda, just nagu 31. salmis lubatud.
Teostus ka Jumala tõotus seada Taaveti sugu igaveseks valitsema. Jeesus sündis ju ametlikult Joosepi pojana ehk Taaveti soost ja Tema kuningriik püsib igavesti.
Ilmaasjata ei looda laulik lootusetuski olukorras Jumala helduse peale (s 50). Jumala õigluseski ilmneb Tema halastus. Tema plaan oli seada meile, kes me ikka ja jälle eksime ja langeme, väljapääs, võimalus saada andeks karistust kandmata. Karistuse – surmanuhtluse – kandis meie eest Tema ainus Poeg.