Piiblivõtme arhiiv
2004-01-22
Kellega olla sõber?
2Tm 3:1-9
1Aga see olgu sul teada, et viimseil päevil tuleb raskeid aegu,
2sest siis on inimesi, kes on enesearmastajad, rahaahned, kelkijad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, nurjatud,
3halastamatud, leppimatud, laimajad, ohjeldamatud, jõhkrad, hea põlgajad,
4reetlikud, tormakad, upsakad, rohkem lõbu- kui jumalaarmastajad,
5kellel on küll jumalakartuse nägu, aga kes on salanud selle väe. Niisuguseid väldi!
6Nendest on ju mõned, kes poetuvad perekondadesse ja haaravad oma mõju alla pattudega koormatud ja mitmesugustest himudest aetavaid naisterahvaid,
7kes aina õpivad, ent kunagi ei suuda jõuda tõe mõistmisele.
8Nii nagu Jannes ja Jambres panid vastu Moosesele, nõnda panevad ka nemad vastu tõele. Nad on inimesed, kelle mõistus on rikutud ja kes on kõlbmatud usu poolest.
9Kuid palju kaugemale nad enam ei jõua, sest nende meeletus saab silmanähtavaks kõigile, nii nagu nende kahegi puhul sündis.
Kes on me sõbrad, kellega lävime? – Ütle mulle, kes on su sõber, siis ma ütlen sulle, kes oled sina!
Tundub, et jutt ei lähe koguduse inimestest mööda. Sageli “kannavad maski” ka inimesed koguduses. Võime omada küll “jumalakartlikku “nägu (s 5), kuid peagi tuleb ilmsiks see, mis on meie südames. Võime käia kirikus, olla ristitud, nimetades ennast kristlaseks, kuid pole ometi kogenud Jumala muutvat väge.
Puud tuntakse tema viljast. Väliselt võib vili osutuda ahvatlevaks, kuid kui seda maitsta... Keda me nii petame? Ühel päeval seisame Jumala ees, kui saab avalikuks kogu meie elu.
Paulus õpetab Timoteost kui töötegijat, kelle juhatada on paljud teised. Viimastel aegadel tahavad nii mitmedki eksiõpetajad poetada end kogudustesse, et eksitada isegi äravalituid.