Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2004-01-25 Järgmine 2004-01-27
9Tõtta peatselt tulema mu juurde,
10sest praegust ajastut armastama hakates on Deemas mu maha jätnud ja läinud Tessaloonikasse, Kreeskens Galaatiasse ja Tiitus Dalmaatsiasse.
11Luukas üksi on minu juures. Võta Markus ning too ta enesega, sest ta on väga vajalik mulle abiliseks.
12Tühhikose ma läkitasin Efesosse.
13Kui sa tuled, too kaasa mantel, mille ma jätsin Karpose juurde Troasesse, ja raamatud, eriti aga pärgamendid.
14Vasksepp Aleksandros on teinud mulle palju kurja. Issand tasugu talle tema tegude järgi!
15Ole sinagi tema suhtes valvas, sest ta on ägedasti meie sõnadele vastu.
16Kui ma esimest korda kohtus enese eest kostsin, siis ei seisnud keegi mu kõrval, vaid kõik jätsid mu maha. Ärgu pandagu seda neile süüks!
17Aga Issand seisis minu kõrval ja tegi mu vägevaks, et sõna kuulutamine minu läbi saaks täielikult teoks ja kõik rahvad seda kuuleksid; nii ma olen välja kistud lõvi suust.
18Küll Issand kisub mu välja igast kurjast teost ja viib mu varjule oma taevasesse kuningriiki. Tema päralt olgu kirkus igavesest ajast igavesti! Aamen.
19Tervita Priskat ja Akvilat ja Onesiforose peret!
20Erastos jäi Korintosesse, Trofimose pidin aga jätma haigena Mileetosesse.
21Tõtta siia enne talve! Eubulos ja Pudens ja Linos ja Klaudia ning kõik vennad tervitavad sind!22Issand olgu sinu vaimuga! Arm olgu teiega!
Eelmine 2004-01-25 Järgmine 2004-01-27
2004-01-26
Südamehoiakud
2Tm 4:9-22
Isiklikke teateid ja korraldusi
9Tõtta peatselt tulema mu juurde,
10sest praegust ajastut armastama hakates on Deemas mu maha jätnud ja läinud Tessaloonikasse, Kreeskens Galaatiasse ja Tiitus Dalmaatsiasse.
11Luukas üksi on minu juures. Võta Markus ning too ta enesega, sest ta on väga vajalik mulle abiliseks.
12Tühhikose ma läkitasin Efesosse.
13Kui sa tuled, too kaasa mantel, mille ma jätsin Karpose juurde Troasesse, ja raamatud, eriti aga pärgamendid.
14Vasksepp Aleksandros on teinud mulle palju kurja. Issand tasugu talle tema tegude järgi!
15Ole sinagi tema suhtes valvas, sest ta on ägedasti meie sõnadele vastu.
16Kui ma esimest korda kohtus enese eest kostsin, siis ei seisnud keegi mu kõrval, vaid kõik jätsid mu maha. Ärgu pandagu seda neile süüks!
17Aga Issand seisis minu kõrval ja tegi mu vägevaks, et sõna kuulutamine minu läbi saaks täielikult teoks ja kõik rahvad seda kuuleksid; nii ma olen välja kistud lõvi suust.
18Küll Issand kisub mu välja igast kurjast teost ja viib mu varjule oma taevasesse kuningriiki. Tema päralt olgu kirkus igavesest ajast igavesti! Aamen.
Lõputervitus
19Tervita Priskat ja Akvilat ja Onesiforose peret!
20Erastos jäi Korintosesse, Trofimose pidin aga jätma haigena Mileetosesse.
21Tõtta siia enne talve! Eubulos ja Pudens ja Linos ja Klaudia ning kõik vennad tervitavad sind!22Issand olgu sinu vaimuga! Arm olgu teiega!
Mõnikord arvatakse, et ilma Jumalata on kergem – siis võid teha, mida tahad, ja elada, kuidas tahad. Maailmas on ju nii palju ahvatlevat…
Nõnda mõtlesid ka Pauluse kaastöölised (s 10). Kuid see on petlik! Kui sa loobud maailma pakutavatest lõbudest, ei kaota sa tegelikult midagi. Kuid kui loobud Jumalast ja Tema armastusest, kaotad sa kõige väärtuslikuma – igavese elu! Kas oleksid valmis sellist hinda maksma?
Inimestele on harjumuspärane teisi kritiseerida ja nende üle kohut mõista. Arvame, et meil on selleks põhjust ja õigust. Siin peaks olema meile eeskujuks Pauluse suhtumine nendesse, kes tema tööd takistavad. Ta küll hoiatab Timoteost vasksepp Aleksandrose kurjade kavatsuste eest, kuid ei mõista tema üle kohut, jättes selle Issanda hooleks (s 14-15). Loe, mida ütleb kohtumõistmise kohta Jeesus (Mt 7:1-2)!
Ka ei süüdista Paulus neid, kes ta kohtus üksi jätsid, ja palub neid mitte hukka mõista. Ta teadis, et inimestelt ei saa raskes olukorras abi loota. Jumal üksi annab jõudu ja lootust ning päästab meid igast hädast (vt Ps 146:3-5)!