Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2004-01-29 Järgmine 2004-01-31
12Siis tõstis Vaim mu üles ja ma kuulsin enda taga suurt müra; "Õnnistatud olgu Issanda auhiilgus oma paigas!",
13ja olevuste tiibade kahinat, mis üksteist puudutasid, ja nendega üheaegselt rataste raginat ja suurt mürinat.
14Ja Vaim tõstis mu üles ja võttis minu, ja ma läksin sügava sisemise erutusega; Issanda käsi oli tugevasti mu peal.
15Ja ma tulin Tel-Abibi vangide juurde, kes elasid Kebari jõe ääres; ja seal, kus nad elasid, istusin ma vaikides nende keskel seitse päeva.
16Aga seitsme päeva pärast tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:
17"Inimesepoeg, ma olen sind pannud vahimeheks Iisraeli soole. Ja kui sa kuuled sõna mu suust, siis sa pead neid minu poolt manitsema.
18Kui ma ütlen õelale: "Sa pead surema!", kuid sina ei manitse teda ega räägi, et manitseda õelat pöörduma oma õeluse teelt, et hoida teda elus, siis see õel küll sureb oma süü pärast, aga tema verd ma nõuan sinu käest.
19Aga kui sa õelat manitsed ja tema ei pöördu oma õelusest või oma õeluse teelt, siis ta sureb oma süü pärast, sina aga oled päästnud oma hinge.
20Ja kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut, siis ma panen ta ette komistuskivi ja ta peab surema; kui sa teda ei ole manitsenud, siis ta peab surema oma patu pärast ja ta õigeid tegusid, mis ta oli teinud, ei peeta meeles; aga tema verd ma nõuan sinu käest.
21Ent kui sa õiget manitsed, et õige ei teeks pattu, ja tema ei teegi pattu, siis ta jääb tõesti elama, sest ta on lasknud ennast manitseda ja sina oled päästnud oma hinge."
22Issanda käsi tuli seal minu peale ja ta ütles mulle: "Tõuse, mine orgu, seal räägin ma sinuga!"
23Ja ma tõusin ning läksin orgu, ja vaata, seal seisis Issanda auhiilgus, samasugune auhiilgus, mida ma olin näinud Kebari jõe ääres; ja ma langesin silmili.
24Aga minu sisse tuli Vaim ja tõstis mu jalgadele seisma; ta rääkis minuga ja ütles mulle: "Mine, sule ennast oma kotta!
25Ja sina, inimesepoeg! Vaata, su peale pannakse köied ja sind seotakse nendega, et sa ei saaks minna välja nende sekka.
26Ja ma kinnitan su keele su suulae külge, nõnda et sa jääd tummaks ega saa olla neile noomijaks; sest nad on vastupanija sugu.
27Aga kui mina räägin sinuga, siis ma avan sinu suu, et sa räägiksid nendega: Nõnda ütleb Issand Jumal: Kes tahab kuulata, see kuulaku, kes mitte, see jätku kuulamata, sest nad on vastupanija sugu!
Eelmine 2004-01-29 Järgmine 2004-01-31
2004-01-30
Evangeelium elu hinnaga
Hs 3:12-27
Hesekiel Kebari jõe ääres
12Siis tõstis Vaim mu üles ja ma kuulsin enda taga suurt müra; "Õnnistatud olgu Issanda auhiilgus oma paigas!",
13ja olevuste tiibade kahinat, mis üksteist puudutasid, ja nendega üheaegselt rataste raginat ja suurt mürinat.
14Ja Vaim tõstis mu üles ja võttis minu, ja ma läksin sügava sisemise erutusega; Issanda käsi oli tugevasti mu peal.
15Ja ma tulin Tel-Abibi vangide juurde, kes elasid Kebari jõe ääres; ja seal, kus nad elasid, istusin ma vaikides nende keskel seitse päeva.
Iisraeli vahimees
16Aga seitsme päeva pärast tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:
17"Inimesepoeg, ma olen sind pannud vahimeheks Iisraeli soole. Ja kui sa kuuled sõna mu suust, siis sa pead neid minu poolt manitsema.
18Kui ma ütlen õelale: "Sa pead surema!", kuid sina ei manitse teda ega räägi, et manitseda õelat pöörduma oma õeluse teelt, et hoida teda elus, siis see õel küll sureb oma süü pärast, aga tema verd ma nõuan sinu käest.
19Aga kui sa õelat manitsed ja tema ei pöördu oma õelusest või oma õeluse teelt, siis ta sureb oma süü pärast, sina aga oled päästnud oma hinge.
20Ja kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut, siis ma panen ta ette komistuskivi ja ta peab surema; kui sa teda ei ole manitsenud, siis ta peab surema oma patu pärast ja ta õigeid tegusid, mis ta oli teinud, ei peeta meeles; aga tema verd ma nõuan sinu käest.
21Ent kui sa õiget manitsed, et õige ei teeks pattu, ja tema ei teegi pattu, siis ta jääb tõesti elama, sest ta on lasknud ennast manitseda ja sina oled päästnud oma hinge."
Prohvet tehakse tummaks
22Issanda käsi tuli seal minu peale ja ta ütles mulle: "Tõuse, mine orgu, seal räägin ma sinuga!"
23Ja ma tõusin ning läksin orgu, ja vaata, seal seisis Issanda auhiilgus, samasugune auhiilgus, mida ma olin näinud Kebari jõe ääres; ja ma langesin silmili.
24Aga minu sisse tuli Vaim ja tõstis mu jalgadele seisma; ta rääkis minuga ja ütles mulle: "Mine, sule ennast oma kotta!
25Ja sina, inimesepoeg! Vaata, su peale pannakse köied ja sind seotakse nendega, et sa ei saaks minna välja nende sekka.
26Ja ma kinnitan su keele su suulae külge, nõnda et sa jääd tummaks ega saa olla neile noomijaks; sest nad on vastupanija sugu.
27Aga kui mina räägin sinuga, siis ma avan sinu suu, et sa räägiksid nendega: Nõnda ütleb Issand Jumal: Kes tahab kuulata, see kuulaku, kes mitte, see jätku kuulamata, sest nad on vastupanija sugu!
Miks pannakse tõekuulutaja vastutama sõnumi õigeaegse edasiandmise eest?
Sõnumiviijal võib tekkida tõrge sellest, et ta ei taha kogu aeg ja alati rääkida ainult teiste vigadest ja pattudest. Sest palju mõnusam oleks olla positiivne, meelitada heaga ja oodata, kuni ajad muutuvad. Teine, ilmselt veelgi kaalukam põhjus vaikimiseks on tõsiasi, et ükski tõerääkija ei pääse kättemaksust. Pattude avalikustamine tekitab häbi ja hävitab inimese lugupidamise avalikkuse silmis. Ja loomulik, et häbistatu püüab seejärel kahjutuks teha tema häbistaja.
Jumal annab Hesekielile kohustuse manitseda inimesi ja tuua rahvas meeleparandusele. Hesekielil on valida: kas sattuda inimeste viha alla või jääda Jumala ees veresüüdlaseks ning kaotada oma elu. Salmid 23 ja järgnevad annavad mõista, et Hesekiel valis jumalakuulekuse tee. Jumal otsustas ta päästa inimeste pahameele käest ning valis teise taktika.
Sageli paneb elu sind ja mindki samasugustesse olukordadesse, kus Jumala sõnumi kuulutamine võib ohustada meie tervist või koguni elu. Siiski võime valikut tehes palvetada: Kaitsku Jumal ka sind ja mind!