Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2004-02-01     Järgmine 2004-02-03

2004-02-02

Puhtsüdamlik ülestunnistus kergendab süüd

Hs 5

Jeruusalemma piiramise näitlik kujutamine

1Ja sina, inimesepoeg, võta enesele terav mõõk; tarvita seda kui habemenuga ja lase see käia üle oma pea ning habeme; siis võta enesele vaekausid ja jaota karvad:
2kolmandik põleta tules keset linna, siis kui piiramispäevad on lõppenud; kolmandik võta ja raiu mõõgaga ümber linna; kolmandik puista tuulde, ja mina tõmban mõõga välja nende taga;
3võta neid vähesel määral ja seo oma kuuehõlma;
4võta neist veel osa ja viska tulle ning põleta tules; siit läheb tuli kogu Iisraeli soo kallale.5Nõnda ütleb Issand Jumal: See on Jeruusalemm; ma olen pannud selle paganate keskele ja selle ümber on maad.
6Aga see on vastu pannud mu seadustele õelamalt kui paganad ja mu määrustele rohkem kui maad, mis on selle ümber; sest nad on põlanud mu seadusi ega ole käinud mu määruste järgi.
7Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Et te olete rohkem vastu pannud kui teie ümberkaudsed paganad ega ole käinud mu määruste järgi, ei ole teinud mu seaduste järgi ega ole teinud ka oma ümberkaudsete paganate seaduste järgi,
8seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, ka mina olen sinu vastu ja mõistan kohut su keskel paganate silme all
9ja ma talitan sinuga kõigi su jäleduste pärast, nagu ma enne ei ole talitanud ja milletaoliselt ma enam ei talitagi.
10Sellepärast peavad sinu keskel isad sööma oma lapsi ja lapsed sööma oma isasid; ja ma mõistan kohut sinu üle ning puistan kogu su jäägi kõigi tuulte poole.
11Sellepärast, nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, tõesti, sellepärast et sa oled rüvetanud mu pühamu kõigi oma põlastusväärsustega ja kõigi oma jäledustega, siis lõikan minagi: mu silm ei kurvasta ja ma ei anna armu.
12Kolmandik sinust sureb katku ja lõpeb su keskel nälga, kolmandik langeb su ümber mõõga läbi ja kolmandiku puistan ma kõigi tuulte poole ning tõmban mõõga välja nende taga.
13Mu viha mõõt saab täis ja ma vaigistan oma raevu nende kallal ning maksan kätte. Ja nad saavad tunda, et mina, Issand, olen rääkinud oma pühas vihas, kui ma olen tühjendanud oma raevu nende peale.
14Ja ma teen sind varemeks ning teotuseks su ümberkaudsete paganate seas, iga möödamineja silma ees.
15Ja sa saad teotuseks ja sõimuks, hoiatuseks ja ehmatuseks su ümberkaudseile paganaile, kui ma mõistan kohut su üle vihas ja raevus ning vihaste manitsustega - mina, Issand, olen rääkinud -,
16kui ma läkitan nende kallale nälja kurjad nooled, mis ma läkitan teid hävitama ja mis saavad hukatuseks; ja ma suurendan veelgi teie nälga ning murran katki teie leivatoe.
17Ja ma läkitan teie kallale nälja ja kurjad metsloomad, kes jätavad sind lasteta; katk ja veri käivad sinust üle ja ma toon mõõga su kallale. Mina, Issand, olen rääkinud."
Etendus jätkub vastavalt Jumala instruktsioonile. Iisraelile edastatakse süüdistus, Jumal põhjendab seisukohti.
Kolmekordne katsumus (s 12) viitab süü rohkusele, mida oli nii palju (vt Tn 9:12, 13), et isegi Jumalal sai mõõt täis (s 13)! Rahvas oli jonnakas (s 6), nii uhke (vt Jr 25:4), et põlati Jumala suveräänsust (vt 2Ms 33:19). Juudid pidasid ennast teistest rahvustest paremaks, ent tegelikult olid taganenud Jumala korraldustest nii kaugele, et olid Tema silmis hullemad kui paganad (s 7). Jumal ei saanud oma õiglase meele pärast jätta kohut mõistmata paganate silme all (s 8) ning vaigistab oma raevu (s 13).

Sageli inimesed õigustavad ennast, viidates teiste süüle (vt Lk 18:11), omad patud on teiste pahategudega võrreldes olematud (vt Mt 7:5). Kuid andestus on võimalik alles pärast isiklikku meeleparandust, nagu võime näha Juuda kuninga Joosija (2Aj 34:19, 30) ning Hiskija tegutsemisest (2Aj 32:25, 26). Otsustab pühendumus.

Meie saatuse määrab meie südame muutus. Kahetsejalt ei võta Jumal ära pääsemise lootust (vrd 1Jh 1:9, 10).
Autor Margus Veisveer
Eelmine 2004-02-01     Järgmine 2004-02-03