Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2004-04-03     Järgmine 2004-04-05

2004-04-04

Palve surmahädas

Ps 88

Palve surmahädas

1Korahi laste laul ja lugu. Laulujuhatajale: kurval viisil laulda; esralase Heemani õpetuslaul.
2Issand, mu pääste Jumal, päeval ma kisendan, öösel ma olen sinu ees.
3Tulgu mu palve sinu ette, pööra oma kõrv mu halisemise poole!
4Sest mu hing on täis õnnetust ja mu elu on jõudnud surmavalla lähedale.
5Mind arvatakse nende liiki, kes lähevad alla hauda; ma olen nagu mees, kellel ei ole rammu!
6Olen valla lastud surnute juurde, just nagu mahalöödud, kes lebavad hauas, keda sa enam ei meenuta, kes sinu käest on lõigatud ära.
7Sina oled mind pannud kõige sügavamasse hauda, pimedasse paika, suurtesse sügavustesse.
8Su vihaleek lasub mu peal, ja kõigi oma lainetega vaevad sa mind. Sela.
9Mu tuttavad oled sa ajanud minust eemale ja oled mind teinud neile jäleduseks, ma olen kinni ega pääse välja.
10Mu silmad on otsa jäänud mu viletsuse pärast; sind, Issand, ma hüüan appi kogu päeva, ma laotan välja oma käed sinu poole.
11Kas sina teed imet surnutele? Või tõusevad kadunud üles sind kiitma? Sela.
12Kas jutustatakse hauas sinu heldusest, kadupaigas sinu ustavusest?
13Kas tuntakse pimeduses sinu imetöid ja su õiglust unustusemaal?
14Aga mina hüüan sind appi, Issand! Ja mu palve jõuab vara su ette.
15Miks sina, Issand, heidad ära mu hinge ja paned oma palge mu eest varjule?
16Ma olen vilets ja vaagun hinge oma noorusest alates, ma kannan su ränki lööke, olen nõutu.
17Sinu vihaleegid käivad mu üle, su rängad löögid muserdavad mind;
18need ümbritsevad mind nagu vesi iga päev, need tiirlevad mu ümber üheskoos.
19Sa oled minust eemale ajanud mu armastajad ja mu sõbrad; mu tuttavaks on pimedus.
Tänane psalm on ülesehituselt tavatu: pärast lühikest Jumala poole pöördumist kiirustab inimene Talle palves nimetama oma vaeva ja raskusi
Psalmide uurijad on seda psalmi määratlenud üksikisiku kaebelauluna. Ka kaebelaulude seas on see psalm eriline, sest ta lõpebki lootusetult, ilma et palvetaja kogeks Jumala vastust.

Pane tähele, kui värvikas ja kujundirikas on palvetaja sõnakasutus! Ja kui palju häda ja ahastust õhkub tema sõnadest!

Kas ka sinu elus on olnud selliseid palveid? Tundub küll, et kellegi elu ei ole ilma mure ja ahastuseta, mis vahel võivad nii suureks kasvada, et neid just samamoodi ilma pikemata Issanda ette valada.

Palvetaja tunded kõiguvad tugevasti. Kas siit võib leida ka positiivseid mõtteid, tundeid või kogemusi? Kas siin on ka midagi sellist, mida igaüks meist võib ka enda kogemuseks nimetada?

Vanas Testamendis võime mitmeski kohas tähele panna tolleaegset arusaama, et õnnetused ja saatuselöögid (s 7-9, 15-19) tulevad inimesele Jumalalt. Inimesed ei näi midagi teadvat “ülemise korruse kõnelustest” Jumala ja saatana vahel (vt nt Ii 1:6-12).

Tänasel päeval tähistab kristlik kirik palmipuudepüha, kuid meie lugemisplaanis on see psalm meid juba juhtimas Kristuse kannatusnädalasse. Mõeldes Tema palvevõitlusele Ketsemani aias ning sellele järgnevale kannatamisele vangistuses ja ristil, võime vapustava selgusega näha, et ükski inimlik kannatus ei olnud meie Issandale võõras. Veel enamgi – Ta oli ristil tõesti Jumalast hüljatud selleks, et saada meile teeks Isa juurde.
Jeesus sai Jumalast hüljatuks, et avada meile tee Isa juurde.
Autor
Eelmine 2004-04-03     Järgmine 2004-04-05