Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2004-07-01     Järgmine 2004-07-03

2004-07-02

2. Korintlastele 10:1-11

2Kr 10:1-11

Pauluse kaitsekõne

1Aga mina, Paulus, julgustan teid Kristuse tasaduse ja leebuse läbi, mina, kes ma teie palge ees olevat alandlik, kuid eemal viibides julge teie vastu.
2Ma palun teid, et ma teie juures viibides ei peaks olema julge selles meelekindluses, millega ma kavatsen vastata nendele, kes arvavad meid lihaliku loomuse järgi kõndivat.
3Sest ka lihalikus ihus elades ei sõdi me selle loomuse järgi,
4meie võitluse relvad ei ole ju lihalikud, vaid need on Jumalas vägevad kindluste mahalõhkumiseks. Me kummutame targutused
5ja purustame iga kõrkuse, mis tõstab end jumalatunnetuse vastu, ja me võtame vangi Kristuse sõnakuulmisse kõik mõtted
6ja oleme valmis nuhtlema iga sõnakuulmatust, kui teie sõnakuulelikkus on saanud täielikuks.7Vaadake silmanähtavat! Kui keegi on veendunud, et ta on Kristuse päralt, arvestagu siis eneses ka seda, et nagu tema ise on Kristuse päralt, nii oleme seda ka meie.
8Sest kui ma ka kiitleksin meie meelevallast, mille Issand on andnud teie ehitamiseks ja mitte mahalõhkumiseks, siis ma ei jääks häbisse.
9Aga ma ei taha jätta muljet, nagu püüaksin ma teid kirjadega hirmutada.
10"Jah, tema kirjad," öeldakse, "on küll kaalukad ja võimsad, kuid ihulikult meie juures olles on ta nõder ja ta sõna on armetu."
11Niisugused arvestagu, et me oleme kohal olles samasugused kui eemalt oma kirjade sõnades.
Paulus vastab Korintose kogudusest tulnud süüdistustele, mille kohaselt Paulus olevat liiga nõrk ja käivat liha järel. Tõenäoliselt oli Paulusele tekkinud teatud võistlejad, kes tahtsid Pauluse autoriteeti õõnestada ja juhtisid koguduse tähelepanu tema esinemise nõtrusele.
Pane tähele: Paulus ei karda kohtumist laimajatega. Miks?

Paulus apelleerib Kristuse tasadusele ja leebusele, millest me võime lugeda nt Matteuse evangeeliumis (Mt 11:29). Samuti olid need märksõnad väga olulised kreeka kõlblusõpetuses ja iseloomustasid just head valitsejat.

Oluline lõik on siin salmid 4-5 – jumalatunnetus, mis purustab mõistuse kõrgistused. Tänapäevalgi on siin-seal teatud arusaamu, et mõistus on usule kahjulik ja võib selle koguni hävitada. Ent kristlik usk toimib kooskõlas mõistusega: see on ühelt poolt usaldus Jumala suhtes, kuid teiselt poolt mõistmine ja veendumus. Ka Jumala sõnum inimesele – Piibel – on kirjutatud tema mõistusele arusaadavana.

Õigupoolest võiks analüüsitavus olla iga õpetuse tõesuse hindamise aluseks. Tõeline tõde ei karda analüüsi ja jääb tõeks peale igasugust lahkamist (s 5). Kuidas aga nüüd mõista Pauluse sõnu? Probleem ei ole mitte mõistuses, vaid egoismis, mis pahatihti toob mõistuse kõrkusele ettekäändeks. Arvatakse, et mõistus on inimese isiklik omand ja kõik sellega saavutatu toob au ja kiitust mõtlejale endale. Mõistus, nii nagu kõik muugi, on saadud Jumala käest ja selle kasutaja peaks oma ilusate ja suurte mõtetega au tooma mõistuse Loojale.

Ärge mõtelge kõrgilt, vaid laske end tõmmata madalate hulka! Ärge olge endi meelest targad! Rm 12:16
Autor
Eelmine 2004-07-01     Järgmine 2004-07-03