Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2004-07-03     Järgmine 2004-07-05

2004-07-04

Psalm 106:24-48

Ps 106:24-48

Issanda heldus ja Iisraeli süü

24Pärast nad põlgasid ära kalli maa, ei nad uskunud tema sõna.
25Siis nad nurisesid oma telkides ega tahtnud kuulda Issanda häält.
26Aga tema tõstis oma käe nende vastu, et neid hukutada kõrbes,
27ja et nende seeme langeks paganarahvaste sekka ning neid pillutataks mööda maid.
28Siis nad astusid liitu Baal-Peoriga ja sõid surnute ohvreid
29ja ärritasid teda oma tegudega, ja nii tungis taud nende kallale.
30Siis Piinehas astus esile ja pidas kohut, ja taudile pandi piir.
31Ja see arvati temale õiguseks põlvest põlve, igavesti.
32Nad vihastasid teda Meriba vee ääres, nõnda et Mooseski sai kannatada nende pärast.
33Sest nad tegid ta meele väga kibedaks, nõnda et ta huultele tulid mõtlemata sõnad.
34Nad ei hävitanud rahvaid, keda Issand oli neid käskinud hävitada,
35vaid nad segasid endid paganarahvastega ning õppisid nende tegusid.
36Nad teenisid nende ebajumalaid ja need said neile püüniseks.
37Nad ohverdasid oma poegi ja tütreid kurjadele vaimudele
38ja valasid süüta verd, oma poegade ja tütarde verd, mida nad ohverdasid Kaanani ebajumalaile. Ja maa reostati veresüüga.
39Ja nad rüvetusid oma tegudest ning hoorasid oma eluviisidega.
40Siis süttis Issanda viha oma rahva vastu ja tema pärisosa sai jäledaks tema meelest;
41ja tema andis nad paganarahvaste kätte ning nende vihamehed valitsesid nende üle.
42Ja nende vaenlased rõhusid neid ning nad alandati nende käe alla.
43Mitu korda ta kiskus nad välja, kuid nad jäid tõrksalt oma nõu juurde ning said jõuetuks oma pahategude tõttu.
Võib-olla imestame, miks Jumala rahva erakordne aeg, mil Jumal näitas oma erilist vägevust ja ligiolekut teekonnal Egiptuse orjusest tõotatud maale Kaananisse, on täidetud nii paljude pattude ja eksimustega. Kas niisugune ongi see püha ajalugu? Ja siiski!
Iisraeli rahva ajaloo teeb eriliseks see, mida rõhutavad salmid 44-46: Aga Ta vaatas nende kitsikusele, ja kui Ta kuulis nende halisemist...laskis neid leida halastust. Iisraeli ajalugu on seega appihüüdmise ja päästmise lugu. Õnneks teadis Iisrael, keda ta appi hüüab ja kes vastab.

Kui vaatame tagasi omaenese elule, siis peame arvatavasti imestama kahe asja üle. Ühelt poolt üllatab meid ilmselt, kui palju rumalusi oleme korda saatnud, kui vähe oleme osanud ära kasutada soodsaid võimalusi, kui palju kordi oleme oma pingutused jälle teisel moel tühjaks teinud ja kui sageli oleme Jumala kannatlikkust oma kangekaelsusega proovile pannud.

Teiselt poolt tuleb aga imeks panna, et vaatamata kõigele on mitmed asjad ikkagi õnnestunud ja lõpuks peame paratamatult märkama, et meie vahekord Jumalaga on siiski aja jooksul muutunud lähedasemask, isegi usaldavamaks ja isiklikumaks. Võin olla kindel selles, et minu elu, mida ma olen elanud koos Jumalaga, on ainukordne, vaid minule ja Jumalale teada. Ja just seetõttu on meie igaühe elu mitte vähem püha Iisraelist, Jumala äravalitud rahvast.

Siis oleme ju meiegi, sina ja mina, Jumala väljavalitud, keda Ta juhib ja päästab.

Tänu olgu Issandale igavesest ajast igavesti!
Autor Ingmar Kurg
Eelmine 2004-07-03     Järgmine 2004-07-05