Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2005-07-25     Järgmine 2005-07-29

2005-07-28

Uhkuse mõttetus

Tn 4:25-34

Taaniel seletab unenäo

25Kõik see tabas kuningas Nebukadnetsarit.
26Kaheteistkümne kuu pärast, kui ta oli kõndimas Paabeli kuningliku palee katusel,
27hakkas kuningas rääkima ja ütles: "Eks see ole see suur Paabel, mille ma oma võimsa jõuga olen ehitanud kuninglikuks valitsuspaigaks ja oma väärikuse auks?"
28Sõna oli alles kuninga suus, kui taevast kostis hääl: "Sinule, kuningas Nebukadnetsar, öeldakse: Sinult võetakse kuningriik,
29sind aetakse ära inimeste juurest ja su asupaik on väljal loomade juures; sulle antakse süüa rohtu nagu härgadele ja sinust käib üle seitse aega, kuni sa mõistad, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele tahab."
30Selsamal silmapilgul sai see sõna Nebukadnetsari kohta tõeks ja ta aeti ära inimeste juurest; ta sõi rohtu nagu härjad ja ta ihu kasteti taeva kastega, kuni ta juuksed kasvasid pikaks nagu kotkasuled ja ta küüned olid nagu linnuküünised.31"Aga pärast selle aja möödumist, mina, Nebukadnetsar, tõstsin oma silmad taeva poole ja mulle tuli mõistus tagasi; ja ma õnnistasin Kõigekõrgemat, kiitsin ja ülistasin teda, kes elab igavesti, kelle valitsus on igavene valitsus ja kelle kuningriik püsib põlvest põlve.
32Kõiki, kes elavad maa peal, ei tule panna mikski, sest tema talitab, nagu tahab, niihästi taeva väega kui maa elanikega, ega ole seda, kes võiks lüüa tema käe peale ja öelda temale: "Mis sa teed?"
33Selsamal ajal tuli mu mõistus tagasi, ja mu toredus ja hiilgus tulid tagasi mu kuningriigi auks; mu ametikandjad ja suurnikud otsisid mind, ja mind pandi taas mu kuningriigi üle ja mulle anti veelgi suurem võim.
34Nüüd mina, Nebukadnetsar, kiidan ja ülistan ja austan taeva kuningat, sest kõik tema teod on tõde ja tema teed on õiged! Tema võib alandada neid, kes käivad kõrkuses."
Palugem Jumalat, et Ta õpetaks meid õigesti suhtuma iseendasse ja oma saavutustesse.
Lugedes seda kirjakohta, tundub uskumatu, et Nebukadnetsar kukkus nii õnnetult läbi vaatamata hoiatusele, mis talle anti. 12 kuud pärast seda, kui tema unenägu talle seletati, on Nebukadnetsar järjekordselt täis omaenda tähtsust (s 30).

Kuid kas pole see tüüpline inimloomusele? Kui palju kordi oleme me ignoreerinud oma sõprade tarku hoiatusi, eelistades uskuda oma edusse? Jumal aga võib muuta inimese arvamuse iseendast: “Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu". (1Pt 5:5).

Siin mõistetakse Nebukadnetsari ülbus karmilt hukka ja ta alandatakse looma tasemele - ta sööb rohtu nagu härjad ja ta ihu kastetakse taeva kastega. Jumal ei tegutse alati nii äkiliselt ja otsustavalt, kindlasti võib sellisel õnnetusel olla palju muidki põhjuseid. Siiski on raske austada inimesi, kes on täis uhkust omaenda saavutuste üle ja vaatavad ülalt alla nendele, kes pole nii palju saavutanud.

On tähelepanuväärne, et kuningas Nebukadnetsari võim taastatakse, kui ta tõstab oma silmad taeva poole (s 34). Nii tehes tunnistab ta Jumala suurust ja enda tähtsusetust. Tema vaatenurk on täielikult muutunud. Kui ta vaatab üles taeva poole, on tema mõtted täidetud Issanda aust, võimust ja väest. Jumal on armuline tema endist olukorda taastama.
Me võime nii kergesti olla pimedad omaenda uhkuse suhtes. Kas meie mõtted on täis meie enda tegusid ja saavutusi või on meie silmad Issanda ja tema hiilguse peale suunatud?
Autor Chris Doig
Eelmine 2005-07-25     Järgmine 2005-07-29