Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2005-11-10 Järgmine 2005-11-12
1Ennustus:
Issanda sõna on Hadrakimaal ja tema hingamispaik on Damaskus, sest Issand hoiab oma silma inimeste peal nagu kõigil Iisraeli suguharudel,
2ka Hamatil, mis on Damaskuse piiril, ka Tüürosel ja Siidonil, kuigi need on väga targad.
3Tüüros on ehitanud enese kindluseks, ta on kuhjanud kokku hõbedat nagu põrmu ja kulda nagu tänavapori.
4Vaata, Issand teeb ta vaeseks, paiskab ta müüri merre ja laseb tal tules hävida.
5Askelon näeb seda ja kardab, ka Assa, ja väriseb väga; samuti Ekron, sest ta lootus muutub häbiks. Assast hukkub kuningas ja Askelonis ei elata enam.
6Asdodis hakkavad elama võõrad ja ma kaotan vilistite kõrkuse.
7Ma kõrvaldan ta suust vere ja ta hammaste vahelt jäledused: temastki jääb jääk meie Jumalale, temastki saab nagu üks Juuda pealik, ja Ekron on võrreldav jebuuslastega.
8Ma löön leeri üles oma koja kaitseks, minejate ja tulijate pärast, et rõhuja ei tuleks enam neile kallale, sest nüüd ma olen seda näinud oma silmaga.
9Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas.
10Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõjaratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni.
11Ja sulle: Sinu lepinguvere pärast ma vabastan su vangid august, kus pole vett.
12Pöörduge tagasi turvapaika, lootusrikkad vangid, sest ma kuulutan täna: Ma tahan sulle kahekordselt tasuda!
13Sest ma vinnastan enesele Juuda nagu ammu, panen Efraimi nooleks peale. Ja ma õhutan su pojad, Siion, sinu poegade kallale, Jaavan. Ma teen sind kangelase mõõga sarnaseks.
14Siis ilmub Issand nende kohale ja tema nool läheb välja nagu välk; ja Issand Jumal puhub sarve ning tuleb lõunatormides.
15Vägede Issand kaitseb neid, tema lingukivid purevad liha, joovad verd nagu veini ja täituvad otsekui piserdusnõu, otsekui altari nurgad.
16Ja Issand, nende Jumal, aitab neid sel päeval nagu oma rahva karja; sest otsekui laubaehte kivid peavad nad sätendama tema maal.
17Tõesti, kui hea ja ilus see on! Vili kosutab noori mehi ja viinamarjamahl neidusid.
Eelmine 2005-11-10 Järgmine 2005-11-12
2005-11-11
Tähelepanuvääriv sõjakäik
Sk 9
Iisraeli naaberrahvaid karistatakse
1Ennustus:
Issanda sõna on Hadrakimaal ja tema hingamispaik on Damaskus, sest Issand hoiab oma silma inimeste peal nagu kõigil Iisraeli suguharudel,
2ka Hamatil, mis on Damaskuse piiril, ka Tüürosel ja Siidonil, kuigi need on väga targad.
3Tüüros on ehitanud enese kindluseks, ta on kuhjanud kokku hõbedat nagu põrmu ja kulda nagu tänavapori.
4Vaata, Issand teeb ta vaeseks, paiskab ta müüri merre ja laseb tal tules hävida.
5Askelon näeb seda ja kardab, ka Assa, ja väriseb väga; samuti Ekron, sest ta lootus muutub häbiks. Assast hukkub kuningas ja Askelonis ei elata enam.
6Asdodis hakkavad elama võõrad ja ma kaotan vilistite kõrkuse.
7Ma kõrvaldan ta suust vere ja ta hammaste vahelt jäledused: temastki jääb jääk meie Jumalale, temastki saab nagu üks Juuda pealik, ja Ekron on võrreldav jebuuslastega.
8Ma löön leeri üles oma koja kaitseks, minejate ja tulijate pärast, et rõhuja ei tuleks enam neile kallale, sest nüüd ma olen seda näinud oma silmaga.
Siioni tulevane kuningas
9Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas.
10Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõjaratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni.
Siioni vangid vabastatakse
11Ja sulle: Sinu lepinguvere pärast ma vabastan su vangid august, kus pole vett.
12Pöörduge tagasi turvapaika, lootusrikkad vangid, sest ma kuulutan täna: Ma tahan sulle kahekordselt tasuda!
13Sest ma vinnastan enesele Juuda nagu ammu, panen Efraimi nooleks peale. Ja ma õhutan su pojad, Siion, sinu poegade kallale, Jaavan. Ma teen sind kangelase mõõga sarnaseks.
14Siis ilmub Issand nende kohale ja tema nool läheb välja nagu välk; ja Issand Jumal puhub sarve ning tuleb lõunatormides.
15Vägede Issand kaitseb neid, tema lingukivid purevad liha, joovad verd nagu veini ja täituvad otsekui piserdusnõu, otsekui altari nurgad.
16Ja Issand, nende Jumal, aitab neid sel päeval nagu oma rahva karja; sest otsekui laubaehte kivid peavad nad sätendama tema maal.
17Tõesti, kui hea ja ilus see on! Vili kosutab noori mehi ja viinamarjamahl neidusid.
Jumala sõna on ligi ka seal, kus seda veel ei tunta: “Issanda sõna on Hadrakimaal ja tema hingamispaik on Damaskus.” Kristlane ei pea Jumalat seljas teistesse maadesse tassima. Kogu maa kuulub Jumalale, ka see maa, mis teda veel ei tunne. Jumal viib oma tahet ellu imelisel viisil.
Läbi ajaloo on suurriigid oma plaanide elluviimiseks vägivalda kasutanud, laiendamaks piire, kindlustamaks positsiooni. Sakarja 9. ptk-s võime näha kahesugust sõjaviisi. Peatükk algab vägivaldse sõjakäigu kirjeldusega.
Nii kohutav kui inimese julmus ka poleks, jääb Jumal ikkagi ajaloo Jumalaks ning kasutab meie viha oma plaanide kohaselt. Miks inimese viha saadab korda niivõrd kohutavaid asju, on liiga suur küsimus. Me ei suuda mõista, miks paha inimese üle aeg-ajalt liialt suure võimu saab, see muserdab meid. Kui me siiski kogu selle koleduse keskel jaksame oodata armulist Jumalat, saame ehk näha teistsugust sõjameest.
Viimsetele võitudele kuningas ei ratsuta mitte sõjahobusel vaid hävitab need, sõites rahuratsul, tagasihoidlikul veoloomal, eeslil. Tema relvastuseks on alandlik meel ja rahu. Rahu, andestuse ja lepituse sõdur pidi kannatama, kuid võitis siiski. Ta on õige ja võidukas. Millal küll saabub aeg, mille kohta öeldakse: “Tõesti, kui hea ja ilus see (maa) on!”
Nii kohutav kui inimese julmus ka poleks, jääb Jumal ikkagi ajaloo Jumalaks ning kasutab meie viha oma plaanide kohaselt. Miks inimese viha saadab korda niivõrd kohutavaid asju, on liiga suur küsimus. Me ei suuda mõista, miks paha inimese üle aeg-ajalt liialt suure võimu saab, see muserdab meid. Kui me siiski kogu selle koleduse keskel jaksame oodata armulist Jumalat, saame ehk näha teistsugust sõjameest.
Viimsetele võitudele kuningas ei ratsuta mitte sõjahobusel vaid hävitab need, sõites rahuratsul, tagasihoidlikul veoloomal, eeslil. Tema relvastuseks on alandlik meel ja rahu. Rahu, andestuse ja lepituse sõdur pidi kannatama, kuid võitis siiski. Ta on õige ja võidukas. Millal küll saabub aeg, mille kohta öeldakse: “Tõesti, kui hea ja ilus see (maa) on!”
Hoosianna Taaveti poeg, kiidetud olgu, kes tuleb Issanda nimel!