Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2005-12-14 Järgmine 2005-12-16
1Paulus, apostel mitte inimeste poolt ega mõne inimese kaudu, vaid Jeesuse Kristuse ja Jumala Isa läbi, kes Tema on üles äratanud surnuist,
2ning kõik vennad, kes on minu juures - Galaatia kogudustele:
3Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt,
4kes andis enese meie pattude eest, et meid välja kiskuda praegusest kurjuse ajastust Jumala ja meie Isa tahtmist mööda,
5kellele olgu kirkus igavesest ajast igavesti! Aamen.
6Ma imestan, et teie nii ruttu pöördute ära temast, kes teid Kristuse armu kaudu on kutsunud, mingi teistsuguse evangeeliumi poole.
7Mingit teist evangeeliumi ei ole, on vaid mõningaid, kes teid segadusse ajavad ja tahavad Kristuse evangeeliumi pahupidi pöörata.
8Aga kui ka meie ise või ingel taevast kuulutaks mingit evangeeliumi selle asemel, mida meie oleme teile kuulutanud - see olgu neetud!
9Nagu me oleme teile juba ütelnud ja praegu ma ütlen jälle: Kui keegi kuulutab teile mingit evangeeliumi selle asemel, mis te olete vastu võtnud - see olgu neetud!
Eelmine 2005-12-14 Järgmine 2005-12-16
2005-12-15
Gl 1:1-9
Gl 1:1-9
Tervitus
1Paulus, apostel mitte inimeste poolt ega mõne inimese kaudu, vaid Jeesuse Kristuse ja Jumala Isa läbi, kes Tema on üles äratanud surnuist,
2ning kõik vennad, kes on minu juures - Galaatia kogudustele:
3Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt,
4kes andis enese meie pattude eest, et meid välja kiskuda praegusest kurjuse ajastust Jumala ja meie Isa tahtmist mööda,
5kellele olgu kirkus igavesest ajast igavesti! Aamen.
Ainsast evangeeliumist
6Ma imestan, et teie nii ruttu pöördute ära temast, kes teid Kristuse armu kaudu on kutsunud, mingi teistsuguse evangeeliumi poole.
7Mingit teist evangeeliumi ei ole, on vaid mõningaid, kes teid segadusse ajavad ja tahavad Kristuse evangeeliumi pahupidi pöörata.
8Aga kui ka meie ise või ingel taevast kuulutaks mingit evangeeliumi selle asemel, mida meie oleme teile kuulutanud - see olgu neetud!
9Nagu me oleme teile juba ütelnud ja praegu ma ütlen jälle: Kui keegi kuulutab teile mingit evangeeliumi selle asemel, mis te olete vastu võtnud - see olgu neetud!
Kui ma olin noor ema, siis lugesin ühest lastekasvatusalasest raamatust, et teatud märguandeid lapsele tohiks kasutada ainult erandolukorras. Näiteks väga kõva häält. Seda põhjusel, et teatud aja jooksul harjub laps ema kõneviisiga, ja õpib seda mingil määral ka kõrvust mööda laskma. Ainult siis, kui tavafoonist miski tugevalt erineb, on laps valmis ja pühendab oma tähelepanu ja tõesti kuulab ja kuuletub. Nii saab ema, kes on õppinud rääkima rahulikult ja tavaliselt suhtleb hästi tasaselt oma lastega, näiteks kaitsta seda last, kui too satub hädaohtlikku olukorda - just läbi selle tugeva ja hoiatava tooni. Need aga, kes iga asja pärast ühtlase tugevusega lärmavad ja kohe kõige kõvemad abivahendid kasutusele võtavad, nemad võivad sellises hädaolukorras ennast leida abituna ja märgata, et nende laps ei kuula neid üldse.
Viis, kuidas Paulus siin tervitab ja kirja alustab, on seesama erakordne kõneviis. Esmasel lugemisel võib aga juhtuda, et eriti tänapäevane piiblilugeja laseb silmad üle ja ei märka, sest Pauluse tervitused kirjades on suhteliselt sarnased. Ja me ei pruugi märgata seda hädahüüu ja hoiatuse tooni. Aga mõned viited. Kirja saajaid ei nimetata siin pühadeks või valituteks nagu Paulusel muidu tavaks. Peale tavapärase tervituse, mis on salmis 6, ei järgne mitte tänu, vaid hoopis karm noomimine, ja imestus, kuidas nii rumalalt või käituda. See on otsekui ema, kes hüüab: “Seis, oota, see on ohtlik, ära tee, ära puutu!” Ja selline erinev ja karm algus pidi selle kirja lugejatele näitama, et tegu on millegi väga elutähtsaga, millest Paulus siin tahab rääkida. Mis see teema siis on?
Tavaliselt on Pauluse kirjades alati ka mingi viide kohe sissejuhatuses kirja teemale, mis on kirja kirjutamise ajendiks. Kui me vaatame neid esimest üheksat salmi, siis kaks asja tõuseb esile. Siin on palju räägitud Jumalast ja siin on palju räägitud evangeeliumist. Mida siin Jumalast on räägitud? Kõigepealt nimetatakse siin Jumalat korduvalt just Isaks ehk isikuks, kellel on isa hool ja armastus galaatlaste vastu. Me loeme, et Jumal-Isa on Kristuse üles äratanud surnuist, Jumala-Isa kaudu tuleb arm ja rahu galaatlastele, Jumal-Isa viib täide oma tahet Jeesuse kaudu, teeb imesid, äratab surnuid üles. Ja see tahe inimeste suhtes on hea. Jumala tahe on inimesed välja kiskuda ja see on eriti oluline praeguses kurjuse ajastus.
Siis me loeme, et Jumalale-Isale kuulub au, talle kuulub kirkus igavesest ajast igavesti ja et see sama Jumal on autori, Pauluse, ametisse määranud ja talle nö ka töö kirjelduse andnud. Paulus peab seda vajalikuks rõhutada ka sellise eituse läbi: “Ma ei ole mitte inimeste poolt kutsutud, mind on Jumal ise kutsunud.”
See loend siin ei ole juhuslik, vaid see maalib pildi Isast, kes mitte ainult ei soovi ülimat head, vaid tõestab seda tegudega, Isast, kes vaatab kaugemale, kui inimene näeb, kes valitseb kõiki olukordi praegu ja tulevikus ja kes on väeline tegema seda, mida Ta on plaaninud. Meie inimkogemus ütleb, et on väga palju isasid, kes on seisnud ja jätkuvalt seisavad vastakuti oma lastega, eriti teismelistega, püüdes kõigi vahenditega tõestada ja veenda, et nende plaanid laste suhtes on head ja mõistlikud ja kaugele ulatuvad, ja et nad on võimelised oma lapsi abistama nende plaanide läbiviimises, Ja nende isade kogemus taas on, et paljud lapsed ei võta seda juttu tõsiselt, või mõtlevad: “Ma tean ise, mis parem on, ja kus on see tõestus, et sa suudad, et see sinu nõu üldse parem on.” Paulus selles mõttes autoriseerib oma sõnumit Jumala-Isa enese läkitusega ja nende tegudega, mida Jumal on teinud. Isa sõnum, mida Paulus ka edasi annab selles Piibli lõigus, on tähistatud sõnaga evangeelium. Ja see on hea sõnum. Loetud lõigu põhjal viitab see sõnum sellele, kuidas saada välja praegusest kurjast ajast. Ja kes seda täna ka meie hulgas ei tahaks? Kes meist ei tahaks jätta selja taha või unustada olematuks kõik kogetud ja nähtud kurja, mis lämmatava kiirusega paljuneb. Küsimus on, kas see on tegelikult võimalik. Paulus tõestab, et on.
Sellest räägib meile 4. salm. Ta ütleb meile, et inimese süü, see mis avab kurjale kasvuruumi ja ligipääsu, see on lepitatud Jeesuses ja see on olnud Isa tahtmine, see on tee algus kurjusest välja. Pauluse sõnum on sõnum uuest algusest, jumalariigi dimensioonist, mis on inimeste keskel, ja sellest, et kurjuse keskelt on võimalik sinna siseneda, on võimlik see vastu võtta, See on just see evangeelium, mida Paulus on galaatlastele kuulutanud. Ja me loeme, et nad on selle ka vastu võtnud, sest kogudused on rajatud. Nagu laps, kes mängib üliharuldase väärisesemega, otsekui leluga, on praegune Galaatia noor kogudus valmis siiski kõrvale heitma neile ainsat juurdepääsu ja väljapääsuteed sellest kurjusest ja juurdepääsu Jumala kingitud elule. Ja see on see Pauluse hädahüüu põhjus, tema hoiatus: “Ära tee seda!” Miks ta seda nõnda teeb? Sest ta näeb varastaja kätt. Paulus näeb hävitaja hüppevalmidust ja ta peab selle hävitaja identifitseerima kõige karmima ja kõige kohutavama karistuse läbi. Ta ütleb: “See olgu igavesti neetud, kes teile teistsugust evangeeliumi räägib.”
Tavaliselt on Pauluse kirjades alati ka mingi viide kohe sissejuhatuses kirja teemale, mis on kirja kirjutamise ajendiks. Kui me vaatame neid esimest üheksat salmi, siis kaks asja tõuseb esile. Siin on palju räägitud Jumalast ja siin on palju räägitud evangeeliumist. Mida siin Jumalast on räägitud? Kõigepealt nimetatakse siin Jumalat korduvalt just Isaks ehk isikuks, kellel on isa hool ja armastus galaatlaste vastu. Me loeme, et Jumal-Isa on Kristuse üles äratanud surnuist, Jumala-Isa kaudu tuleb arm ja rahu galaatlastele, Jumal-Isa viib täide oma tahet Jeesuse kaudu, teeb imesid, äratab surnuid üles. Ja see tahe inimeste suhtes on hea. Jumala tahe on inimesed välja kiskuda ja see on eriti oluline praeguses kurjuse ajastus.
Siis me loeme, et Jumalale-Isale kuulub au, talle kuulub kirkus igavesest ajast igavesti ja et see sama Jumal on autori, Pauluse, ametisse määranud ja talle nö ka töö kirjelduse andnud. Paulus peab seda vajalikuks rõhutada ka sellise eituse läbi: “Ma ei ole mitte inimeste poolt kutsutud, mind on Jumal ise kutsunud.”
See loend siin ei ole juhuslik, vaid see maalib pildi Isast, kes mitte ainult ei soovi ülimat head, vaid tõestab seda tegudega, Isast, kes vaatab kaugemale, kui inimene näeb, kes valitseb kõiki olukordi praegu ja tulevikus ja kes on väeline tegema seda, mida Ta on plaaninud. Meie inimkogemus ütleb, et on väga palju isasid, kes on seisnud ja jätkuvalt seisavad vastakuti oma lastega, eriti teismelistega, püüdes kõigi vahenditega tõestada ja veenda, et nende plaanid laste suhtes on head ja mõistlikud ja kaugele ulatuvad, ja et nad on võimelised oma lapsi abistama nende plaanide läbiviimises, Ja nende isade kogemus taas on, et paljud lapsed ei võta seda juttu tõsiselt, või mõtlevad: “Ma tean ise, mis parem on, ja kus on see tõestus, et sa suudad, et see sinu nõu üldse parem on.” Paulus selles mõttes autoriseerib oma sõnumit Jumala-Isa enese läkitusega ja nende tegudega, mida Jumal on teinud. Isa sõnum, mida Paulus ka edasi annab selles Piibli lõigus, on tähistatud sõnaga evangeelium. Ja see on hea sõnum. Loetud lõigu põhjal viitab see sõnum sellele, kuidas saada välja praegusest kurjast ajast. Ja kes seda täna ka meie hulgas ei tahaks? Kes meist ei tahaks jätta selja taha või unustada olematuks kõik kogetud ja nähtud kurja, mis lämmatava kiirusega paljuneb. Küsimus on, kas see on tegelikult võimalik. Paulus tõestab, et on.
Sellest räägib meile 4. salm. Ta ütleb meile, et inimese süü, see mis avab kurjale kasvuruumi ja ligipääsu, see on lepitatud Jeesuses ja see on olnud Isa tahtmine, see on tee algus kurjusest välja. Pauluse sõnum on sõnum uuest algusest, jumalariigi dimensioonist, mis on inimeste keskel, ja sellest, et kurjuse keskelt on võimalik sinna siseneda, on võimlik see vastu võtta, See on just see evangeelium, mida Paulus on galaatlastele kuulutanud. Ja me loeme, et nad on selle ka vastu võtnud, sest kogudused on rajatud. Nagu laps, kes mängib üliharuldase väärisesemega, otsekui leluga, on praegune Galaatia noor kogudus valmis siiski kõrvale heitma neile ainsat juurdepääsu ja väljapääsuteed sellest kurjusest ja juurdepääsu Jumala kingitud elule. Ja see on see Pauluse hädahüüu põhjus, tema hoiatus: “Ära tee seda!” Miks ta seda nõnda teeb? Sest ta näeb varastaja kätt. Paulus näeb hävitaja hüppevalmidust ja ta peab selle hävitaja identifitseerima kõige karmima ja kõige kohutavama karistuse läbi. Ta ütleb: “See olgu igavesti neetud, kes teile teistsugust evangeeliumi räägib.”
Mida ütleb see tekst meile? Võibolla seda, et me Jumala väärtuslikku kingitust, Jumala igapäevast armu ja rahu käsitleme ehk ka võibolla liiga kergesti, võibolla me oleme selle ära unustanud. Kindlasti on meie hulgas neid, kes kuuluvad selles pildis erinevatesse inimgruppidesse. Mõned on galaatlaste hulgas. Nad ei taipa neile antud aarde unikaalsust ja kallihinnalisust. Ja nad ei tule ka selle peale, et keegi võiks seda neilt röövida tahta. Nad on nagu lapsed, heausklikud ja ei mõtle kaugele ette. Ma usun, et meie hulgas on ka neid, kes on Jumala armuga või Tema isaks olemisega nii harjunud, et nad ei oska seda enam väärtustada ja ma väga loodan, et palju on ka neid, kes Isa annile ja Kristuse ohvrile mõeldes ei saa muidu kui koos Paulusega ülistada ja öelda.: “Isale kuulugu kirkus igavesest ajast igavesti.”