Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2005-12-16 Järgmine 2005-12-18
1Seejärel, neljateistkümne aasta pärast, läksin ma taas üles Jeruusalemma koos Barnabasega ning võtsin ka Tiituse kaasa.
2Ma läksin sinna ilmutuse kohaselt ja kõnelesin neile evangeeliumi, mida ma kuulutan paganate seas; tegin seda eraldi tunnustatud meestele, et ma tühja ei oleks jooksnud ega jookseks.
3Isegi Tiitust, kes oli minuga, ei sunnitud laskma end ümber lõigata, kuigi ta on kreeklane.
4Aga sissepugenud valevendade pärast, kes olid kõrvalt tulnud varitsema meie vabadust, mis meil on Kristuses Jeesuses, et meid orjastada,
5ei andnud me hetkekski järele ega alistunud neile, et teile jääks evangeeliumi tõde.
6Aga need tunnustatud mehed - ükskõik, millised nad olid, Jumal ei pea ju ühest inimesest rohkem lugu kui teisest - jah, tunnustatud mehed ei lisanud mulle midagi juurde.
7Vastupidi, kui nad nägid, et mulle on usaldatud evangeeliumi kuulutamine ümberlõikamatutele nõnda nagu Peetrusele ümberlõigatutele kuulutamine -
8sest see, kes tegutseb Peetruse läbi tema apostliametis ümberlõigatute heaks, see tegutseb ka minu läbi paganate heaks -,
9ja kui Jaakobus ja Keefas ja Johannes, keda peetakse sambaiks, tundsid ära mulle antud armu, siis nad sirutasid parema käe osaduseks mulle ja Barnabasele, et meie mingu paganate juurde, nemad aga ümberlõigatute juurde.
10Ainult et meil tuleb pidada meeles vaeseid, ja just seda ma olengi hoolega teinud.
Eelmine 2005-12-16 Järgmine 2005-12-18
2005-12-17
Jumala valikust
Gl 2:1-10
Pauluse kohtumisest teiste apostlitega
1Seejärel, neljateistkümne aasta pärast, läksin ma taas üles Jeruusalemma koos Barnabasega ning võtsin ka Tiituse kaasa.
2Ma läksin sinna ilmutuse kohaselt ja kõnelesin neile evangeeliumi, mida ma kuulutan paganate seas; tegin seda eraldi tunnustatud meestele, et ma tühja ei oleks jooksnud ega jookseks.
3Isegi Tiitust, kes oli minuga, ei sunnitud laskma end ümber lõigata, kuigi ta on kreeklane.
4Aga sissepugenud valevendade pärast, kes olid kõrvalt tulnud varitsema meie vabadust, mis meil on Kristuses Jeesuses, et meid orjastada,
5ei andnud me hetkekski järele ega alistunud neile, et teile jääks evangeeliumi tõde.
6Aga need tunnustatud mehed - ükskõik, millised nad olid, Jumal ei pea ju ühest inimesest rohkem lugu kui teisest - jah, tunnustatud mehed ei lisanud mulle midagi juurde.
7Vastupidi, kui nad nägid, et mulle on usaldatud evangeeliumi kuulutamine ümberlõikamatutele nõnda nagu Peetrusele ümberlõigatutele kuulutamine -
8sest see, kes tegutseb Peetruse läbi tema apostliametis ümberlõigatute heaks, see tegutseb ka minu läbi paganate heaks -,
9ja kui Jaakobus ja Keefas ja Johannes, keda peetakse sambaiks, tundsid ära mulle antud armu, siis nad sirutasid parema käe osaduseks mulle ja Barnabasele, et meie mingu paganate juurde, nemad aga ümberlõigatute juurde.
10Ainult et meil tuleb pidada meeles vaeseid, ja just seda ma olengi hoolega teinud.
Piibliuurijad arvavad, et pööre Pauluse elus toimus u aastal 34-35. Kiri galaatlastele on kirjutatud aga 49. aastal – pärast mitmeid aastaid kestnud evangeeliumi kuulutamist ja seega juba kogenud kuulutajana.
Kõikjal, kuhu Paulus läks, püüdis ta kuulutada rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest, tõotatud Messiast, kõigepealt juutidele, oma rahvuskaaslastele. Alles siis otsis Paulus kontakti paganatega ja ühiskonnast väljatõugatutega, kui teda ennast “vendade-juutide” keskelt oli välja tõugatud.
Apostlite tegude raamatut lugedes tuleb kõige selgemini välja põhjus, miks Paulust “paganate apostliks” nimetati: rõõmusõnum päästmisest üksnes Jumala armust, lahus tegudest oli paganaile vastuvõetavam kui juutidele. Muidugi, nende mõtteviis ja kartus on mõistetavad: sajandeid tagasi Jahve poolt tehtud leping Iisraeliga koos sellega kaasnevate tõotustega oli suunatud just neile. Vana Testamendi päevil oli nõnda, et kui sünnilt mittejuut soovis teenida Iisraeli Jumalat ja osa saada Israelile antud tõotustest, siis pidi ta “saama juudiks” vastavate rituaalide läbi; teist teed ei olnud. Nüüd, Kristuse ilmudes kerkis küsimus: mis on õige? See, mida Iisrael ei mõistnud, oli Aabrahamile antud tõotuse ja lepingu täielik sisu: Kristuses on Jumala lepingu osalised ka vaesed (s 10).Vaeste all ei ole mõeldud ainult varaliselt vaeseid, vaid ka kõiki neid, kes Moosese Seaduse järgi ei võinud pääseda Jumala armu osaliseks, nagu haiged, vigased, teatud ametite pidajad, paganatest rääkimata.
1Ms 12:3 ütleb: “... sinu nimel õnnistavad end kõik suguvõsad maa peal.”
Apostlite tegude raamatut lugedes tuleb kõige selgemini välja põhjus, miks Paulust “paganate apostliks” nimetati: rõõmusõnum päästmisest üksnes Jumala armust, lahus tegudest oli paganaile vastuvõetavam kui juutidele. Muidugi, nende mõtteviis ja kartus on mõistetavad: sajandeid tagasi Jahve poolt tehtud leping Iisraeliga koos sellega kaasnevate tõotustega oli suunatud just neile. Vana Testamendi päevil oli nõnda, et kui sünnilt mittejuut soovis teenida Iisraeli Jumalat ja osa saada Israelile antud tõotustest, siis pidi ta “saama juudiks” vastavate rituaalide läbi; teist teed ei olnud. Nüüd, Kristuse ilmudes kerkis küsimus: mis on õige? See, mida Iisrael ei mõistnud, oli Aabrahamile antud tõotuse ja lepingu täielik sisu: Kristuses on Jumala lepingu osalised ka vaesed (s 10).Vaeste all ei ole mõeldud ainult varaliselt vaeseid, vaid ka kõiki neid, kes Moosese Seaduse järgi ei võinud pääseda Jumala armu osaliseks, nagu haiged, vigased, teatud ametite pidajad, paganatest rääkimata.
1Ms 12:3 ütleb: “... sinu nimel õnnistavad end kõik suguvõsad maa peal.”
Väljavalitus ei ole privileeg – see on vastutus ligimese eest.