Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2005-12-18 Järgmine 2005-12-20
11Aga kui Keefas tuli Antiookiasse, siis ma astusin tema silma ees talle vastu, kuna teda oli tarvis hukka mõista.
12Sest enne kui mõned olid Jaakobuse juurest tulnud, sõi ta koos paganatega, aga kui need tulid, siis ta tõmbus eemale ja eraldus, kartes ümberlõigatuid.
13Koos temaga hakkasid silmakirjatsema teisedki juudid, nii et nende silmakirjatsemine tõmbas kaasa ka Barnabase.
14Kui ma nägin, et nad ei käinud otseteed evangeeliumi tõe järgi, siis ma ütlesin Keefasele kõikide ees: "Kui sina, kes sa oled juut, elad paganate, aga mitte juudi kombel, kuidas sa siis sunnid paganaid juudi kombeid pidama?
15Meie oleme sünnilt juudid ega ole patused paganate seast,
16aga teades, et inimene ei saa õigeks Seaduse tegude kaudu, vaid ainult usu läbi Kristusesse Jeesusesse, siis oleme ka meie uskunud Kristusesse Jeesusesse, et saada õigeks usust Kristusesse ja mitte Seaduse tegude kaudu, sest Seaduse tegude kaudu ei mõisteta õigeks ühtegi inimest."17Kui aga meid meie püüdes saada õigeks Kristuses ometi leitakse patused olevat, kas see tähendab siis, et Kristus on patu teenija? Ei mingil juhul!
18Sest kui ma ehitaksin jälle üles selle, mille ma olen maha kiskunud, siis ma näitaksin end olevat üleastuja.
19Sest ma olen Seaduse läbi Seadusele surnud, et elada Jumalale. Ma olen ühes Kristusega risti löödud;
20nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest.
21Ma ei taha tühistada Jumala armu, sest kui õigus tuleks Seaduse läbi, siis tähendaks see, et Kristus on asjatult surnud.
Eelmine 2005-12-18 Järgmine 2005-12-20
2005-12-19
Gl 2:11-21
Gl 2:11-21
Keefase silmakirjalikkusest
11Aga kui Keefas tuli Antiookiasse, siis ma astusin tema silma ees talle vastu, kuna teda oli tarvis hukka mõista.
12Sest enne kui mõned olid Jaakobuse juurest tulnud, sõi ta koos paganatega, aga kui need tulid, siis ta tõmbus eemale ja eraldus, kartes ümberlõigatuid.
13Koos temaga hakkasid silmakirjatsema teisedki juudid, nii et nende silmakirjatsemine tõmbas kaasa ka Barnabase.
14Kui ma nägin, et nad ei käinud otseteed evangeeliumi tõe järgi, siis ma ütlesin Keefasele kõikide ees: "Kui sina, kes sa oled juut, elad paganate, aga mitte juudi kombel, kuidas sa siis sunnid paganaid juudi kombeid pidama?
15Meie oleme sünnilt juudid ega ole patused paganate seast,
16aga teades, et inimene ei saa õigeks Seaduse tegude kaudu, vaid ainult usu läbi Kristusesse Jeesusesse, siis oleme ka meie uskunud Kristusesse Jeesusesse, et saada õigeks usust Kristusesse ja mitte Seaduse tegude kaudu, sest Seaduse tegude kaudu ei mõisteta õigeks ühtegi inimest."17Kui aga meid meie püüdes saada õigeks Kristuses ometi leitakse patused olevat, kas see tähendab siis, et Kristus on patu teenija? Ei mingil juhul!
18Sest kui ma ehitaksin jälle üles selle, mille ma olen maha kiskunud, siis ma näitaksin end olevat üleastuja.
19Sest ma olen Seaduse läbi Seadusele surnud, et elada Jumalale. Ma olen ühes Kristusega risti löödud;
20nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest.
21Ma ei taha tühistada Jumala armu, sest kui õigus tuleks Seaduse läbi, siis tähendaks see, et Kristus on asjatult surnud.
See kirjalõik on üsna erandlik Uues Testamendis. Meie kujutus algkristlasest on idüll. Et nad elasid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes. Apostlite tegude raamat kirjeldab, kuidas nad viibisid päevast päeva ühel meelel pühakojas, murdsid leiba kodudes ja võtsid rooga juubeldades siira südamega, kiites Jumalat ja leides armu kogu rahva silmis. Siin aga kirjeldatakse tõsist konflikti. Milles on asi? Et seda mõista, peame alustama kaugemalt.
Jeesus ei vältinud lauaosadust avalike patustega. Aga see oli midagi skandaalset. Oma usku tõsiselt võttev juut ei söönud ühes lauas riivatutega. Tölner Matteus tegi Jeesusele ja ta jüngritele peolaua. Selles teada saades nõudsid variserid Jeesuse jüngritelt aru: "Miks teie õpetaja sööb koos tölnerite ja patustega?" Aga see ei olnud üksikjuhtum. Evangelist Luukas teatab: “Kõik tölnerid ja patused lähenesid Jeesusele teda kuulama.” Variserid ja kirjatundjad aga nurisesid: “Seesinane võtab vastu patuseid ja sööb ühes nendega.” Jeesus rikkus teadlikult Moosese seadusesätteid, mis nõudsid toidu kultuslikku puhtust. Me võime sellest lugeda Matteuse evangeeliumi 15. peatükist ja Markuse evangeeliumi 7. peatükist. Ta kuulutas: “Ei ole midagi väljaspool inimest, mis tema sisse minnes ei võiks teda rüvetada.” Miski väljast inimesse tulev ei saa teda rüvetada, sest see ei lähe tema südamesse, vaid kõhtu ja tuleb jälle välja. Sel viisil kuulutas Jeesus puhtaks kõik road. Aga need olid siiski juudid, kellega Jeesus koos sõi. Kuigi pidi kartma, et lisaks sööjate pesemata kätele ei olnud ka laualolev toit laitmatult puhas. Kuidas aga toimida paganatega, kes on saanud kristlasteks? Kas nõuda lauaosaduse eeldusena, et nad järgivad Moosese kehtestatud eeskirju? Igaljuhul me näeme, et pagankristlaste liitumine oli valuline protsess. Ja Peetrusel on varemgi olnud pahandusi rangete kaasusklikega. Kui ta oli lasknud Kaisareas ristida väepealik Korneliuse ja ta pere, pidi ta end süüdistuste vastu kaitsma. Apostlite tegude raamatu 11. peatükist loeme: “Kui nüüd Peetrus tuli üles Jeruusalemma, riidlesid ümberlõigatud temaga: “Sina oled astunud sisse ümberlõikamata meeste juurde ja söönud koos nendega!”” Peetrus rääkis, kuidas Püha Vaim oli juba enne ristimist, tema kõne ajal paganate peale langenud ja küsis omakorda arunõudjatelt: “Kui nüüd Jumal ise on andnud neile võrdse anni meiega, kui me hakkasime uskuma Issandasse Jeesusesse Kristusesse, kes olen siis mina, et ma oleksin võinud Jumalat keelata.” Seda kuuldes jeruusalemlased rahunesid ja andsid Jumalale au. Tähendab, Jumal on ka paganatele andnud eluloova meeleparanduse. Kuid sellega leppimine, et paganad võivad parandada meelt, oli alles esimene samm. Kui lähedane osadus on nendega mõeldav? See oli tõsine probleem ning Apostlite tegude raamatu 15. peatükk jutustab nõupidamisest Jeruusalemmas. Peetrus on paganate eest kõneleja. Vastu võetakse Issanda venna Jaakobuse sõnastatud otsus: “Seepärast otsustan mina, et neile, kes paganate seast pöörduvad Jumala poole, ei valmistataks raskusi, vaid neile tuleb kirja teel teatada, et nad hoiduksid ebajumalate rüvedusest ja pilastusest ning lämbunud loomadest ja verest.” Näib aga, et otsust ei tahetud tunnistada. Just Jaakobuse juurest tulnud isikud nõuavad Galaatias juudi päritolu inimeste loobumist ühistest söömaaegadest. Peetrus, keda siin nimetatakse heebreakeelse nimega Keefas, peab targemaks järele anda. Võib uskuda, et talle endalegi ei olnud kerge ületada vastumeelsust süüa tundmatu päritoluga rooga. Ta tunnistab nägemuses enne Korneliuse ristimist, kui talle anti käsk tappa taevast läkitatud loomi ja süüa. “Ei ilmaski Issand, sest ma ei ole veel kunagi söönud seda, mis on keelatud ja rüve.” Ei aidanud, et hääl taevast hüüdis: “Mida Jumal on puhtaks tunnistanud, seda sina ära pea keelatuks.” Kui Peetrus loobub Antiookias paganatega koos lauda istumast, liitub temaga ka Barnabas. Paulus ei ole sellise silmakirjatsemisega nõus ja astub ägedalt selle vastu. Lauaosadus on nii nagu ümberlõikamine selge sümbol, mis toob kaasa vastava käitumise ka kõiges muus. Ja siin ei saa olla järeleandmist. Pauluse seisukoht oli, et ta ei lase oma noort kaastöölist Tiitust ümber lõigata. Tuletagem meelde, mida loeti möödunud laupäeval Pauluse kirjeldusest tema Jeruusalemma käimisest. “Aga just siisepoetunud valevendade pärast, kes olid kõrvalt sisse tulnud varitsema meie vabadust, mis meil on Kristuses Jeesuses, et meid orjastada, neile ei andnud me hetkekski järele ega alistunud, et evangeeliumi tõde ikka jääks teile.” Paulus toimib nii, nagu ta õpetab oma vaimset poega Timoteust. “Patustajat noomi kõikide ees, et ka teised hakkaksid kartma.” Ta ütleb Keefale: “Sest kui ma ehitaksin jälle üles selle, mille ma olen maha kiskunud, siis ma näitaksin end olevat üleastuja. Sest ma olen seaduse läbi seadusele surnud, et elada Jumalale. Ma olen ühes Kristusega risti löödud. Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest. Ma ei taha tühistada Jumala armu. Sest kui õigus tuleks seaduse läbi, siis tähendaks see, et Kristus on asjatult surnud.”