Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2005-12-24 Järgmine 2005-12-26
1Miks paganad möllavad ja rahvad mõtlevad tühja?
2Ilmamaa kuningad astuvad esile ja vürstid peavad üheskoos nõu Issanda ja tema võitud mehe vastu:
3"Kiskugem katki nende ahelad ja visakem enestelt ära nende köied!"
4Kes taevas istub, naerab; Issand pilkab neid.
5Oma vihas ta kõneleb siis nendega ja oma raevus ta teeb neile hirmu:
6"Aga mina olen seadnud oma kuninga Siionile, oma pühale mäele."
7- "Ma annan teada Issanda otsuse; tema ütles minule: Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.
8Küsi minult, ja ma annan paganad su pärandiks ning ilmamaa otsad su omandiks.
9Sa peksad nad puruks raudkepiga, sa lööd nad katki nagu potissepa tehtud astjad."
10Niisiis, teie, kuningad, saage mõistlikuks! Teie, ilmamaa kohtumõistjad, laske endid noomida!
11Teenige Issandat kartusega ja ilutsege värisemisega!
12Andke suud Pojale, et ta ei vihastaks ja teie ei hukkuks oma teel; sest tema viha süttib pea! Õndsad on kõik, kes tema juures pelgupaika otsivad.
Eelmine 2005-12-24 Järgmine 2005-12-26
2005-12-25
Psalm 2
Ps 2
Jumala võitud mees valitseb
1Miks paganad möllavad ja rahvad mõtlevad tühja?
2Ilmamaa kuningad astuvad esile ja vürstid peavad üheskoos nõu Issanda ja tema võitud mehe vastu:
3"Kiskugem katki nende ahelad ja visakem enestelt ära nende köied!"
4Kes taevas istub, naerab; Issand pilkab neid.
5Oma vihas ta kõneleb siis nendega ja oma raevus ta teeb neile hirmu:
6"Aga mina olen seadnud oma kuninga Siionile, oma pühale mäele."
7- "Ma annan teada Issanda otsuse; tema ütles minule: Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.
8Küsi minult, ja ma annan paganad su pärandiks ning ilmamaa otsad su omandiks.
9Sa peksad nad puruks raudkepiga, sa lööd nad katki nagu potissepa tehtud astjad."
10Niisiis, teie, kuningad, saage mõistlikuks! Teie, ilmamaa kohtumõistjad, laske endid noomida!
11Teenige Issandat kartusega ja ilutsege värisemisega!
12Andke suud Pojale, et ta ei vihastaks ja teie ei hukkuks oma teel; sest tema viha süttib pea! Õndsad on kõik, kes tema juures pelgupaika otsivad.
Esmalt võib näha, et see psalmi tekst ei sobi tänase piduliku jõulupühaga. Siin on üheltpoolt juttu paganate möllamisest, ja nende kavatsusest Issanda köied purustada, aga siin räägitakse ka, kuidas Jumal naerab ja pilkab oma vaenlasi, kuidas ta annab oma pojale ülesandeks peksta nad raudkepiga puruks, lüüa nad katki, nagu potissepa tehtud astjad.
Psalm räägib Jumala vihast, aga tänane jõulupüha eeldab, et me kuuleme Tema armastusest ja leebusest. Jah, aga kui me kuuleme ainult seda, kui piiritult Jumal meid armastab, kuidas Ta on nõus absoluutselt kõik andeks andma ega oota inimeselt mitte midagi, siis see pilt läheb läägeks. Mis mõtet on teatel, et sulle antakse armu? Vangile on see rõõmus sõnum, aga vabale inimesele? Paneb õlgu kehitama. Aga kas ei ole just selline tänaste inimeste reaktsioon, kui neile rääkida Jeesusest kui päästjast? Nad küsivad: “Aga mille käest ta peaks mind päästma?”
Kunagi otsiti armulist Jumalat, sest Jumala rangus ja karmus oli reaalsus. Ristija Johannes rääkis väga kõvu sõnu, ometi tuldi tema juurde kõrbe neid kuulama ning püüti meelt parandada. Kuulutus Jumala armust ja armastusest on mõjuv alles siis, kui enne seda on Jumalat kardetud.
Me ei saa tagasi Kristuse eelsesse aega. Meil ei ole võimalik teha olematuks kõike seda, mis Jeesuse sünniga siin maailmas on muutunud. Ja see on suurepärane, et maailm ei ole enam see, mis ta oli enne Kristust. Aga just selle muutumise pärast on vaja sellele eelnenud ajastul kui süngel foonil kasvõi aeg-ajalt mõttes lasta saada elusaks, vaja küsida: “Mis oleks siis, kui Poeg oleks talle antud meelevalda kasutanud kohtumõistmiseks ja karistamiseks? Kui ta ei oleks andnud veel armuaega, veel andnud võimalust pöörduda ja saada Tema väe abil uueks?”
Meil tõsiste ristiinimestena ei tasuks ära unustada, milline on inimeste olukord oma Looja ees. Möödunud nädala piiblivõtmes käsitlesime apostel Pauluse kirja galaatlastele, kus rõhutati, et ükski inimene ei ole õige Jumala ees, et ka suurim pingutus ei tee meid veel ka Temale kõlbavaks. Maksab vaid Jumala arm. Aga see, kes ei ole kunagi pingutanud, et saada paremaks, ja kes ei ole siis ka kunagi kogenud, et ta ei suuda enamat, see ei vaja mingit armu. Ja kui seda talle ikkagi pakkuda, ei hooli ta sellest.
Jõulupüha ei ole koht äratusjutluse pidamiseks, aga me ei tohi ka sellel kallil pühal unustada, et Jumala halastus ei ole endastmõistetav. Me ei ole seda väärt, mida meile pakutakse. Sest üksnes siis mõistame: “Õndsad on kõik, kes Tema juures pelgupaika otsivad.”
Kunagi otsiti armulist Jumalat, sest Jumala rangus ja karmus oli reaalsus. Ristija Johannes rääkis väga kõvu sõnu, ometi tuldi tema juurde kõrbe neid kuulama ning püüti meelt parandada. Kuulutus Jumala armust ja armastusest on mõjuv alles siis, kui enne seda on Jumalat kardetud.
Me ei saa tagasi Kristuse eelsesse aega. Meil ei ole võimalik teha olematuks kõike seda, mis Jeesuse sünniga siin maailmas on muutunud. Ja see on suurepärane, et maailm ei ole enam see, mis ta oli enne Kristust. Aga just selle muutumise pärast on vaja sellele eelnenud ajastul kui süngel foonil kasvõi aeg-ajalt mõttes lasta saada elusaks, vaja küsida: “Mis oleks siis, kui Poeg oleks talle antud meelevalda kasutanud kohtumõistmiseks ja karistamiseks? Kui ta ei oleks andnud veel armuaega, veel andnud võimalust pöörduda ja saada Tema väe abil uueks?”
Meil tõsiste ristiinimestena ei tasuks ära unustada, milline on inimeste olukord oma Looja ees. Möödunud nädala piiblivõtmes käsitlesime apostel Pauluse kirja galaatlastele, kus rõhutati, et ükski inimene ei ole õige Jumala ees, et ka suurim pingutus ei tee meid veel ka Temale kõlbavaks. Maksab vaid Jumala arm. Aga see, kes ei ole kunagi pingutanud, et saada paremaks, ja kes ei ole siis ka kunagi kogenud, et ta ei suuda enamat, see ei vaja mingit armu. Ja kui seda talle ikkagi pakkuda, ei hooli ta sellest.
Jõulupüha ei ole koht äratusjutluse pidamiseks, aga me ei tohi ka sellel kallil pühal unustada, et Jumala halastus ei ole endastmõistetav. Me ei ole seda väärt, mida meile pakutakse. Sest üksnes siis mõistame: “Õndsad on kõik, kes Tema juures pelgupaika otsivad.”