Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2005-12-30     Järgmine 2006-01-01

2005-12-31

Gl 6:11-18

Gl 6:11-18

Lõppsõna

11Vaadake, kui suurte tähtedega olen ma teile kirjutanud oma käega!
12Kõik, kes iganes tahavad olla heas kuulsuses inimeste seas, sunnivad teid ümberlõikamisele üksnes selleks, et neid Kristuse risti pärast taga ei kiusataks.
13Sest ka ümberlõigatud ise ei pea Seadust, kuid nad tahavad teie ümberlõikamist, et nad teie ihu üle saaksid kiidelda.
14Aga mulle olgu olemata, et ma kiitleksin muu kui meie Issanda Jeesuse Kristuse risti üle, mille läbi maailm on minule risti löödud ja mina maailmale.
15Sest ei ümberlõikamine ega ümberlõikamatus ole midagi, vaid uus loodu.
16Ja kõigile, kes seda juhtnööri mööda käivad, neile olgu rahu ja halastus, ja ka Jumala Iisraelile!17Viimaks veel, ärgu tehku keegi mulle vaeva, sest ma kannan Jeesuse vermeid oma ihu küljes.18Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie vaimuga, vennad! Aamen.
Antiikajal oli kirja lõppsõnal eriline ülesanne. Kiri ise oli sageli kirjutatud sekretäri käega, kuid tegelik autor kirjutas ise mõne sõna lõppu. See oli ühtlasi kirja ehtsuse tunnuseks.
Sellepärast pöörabki Paulus siin tähelepanu sellele, et tema isiklikult on selle lõigu kirjutanud. Ühtlasi kasutab ta juhust, et tähtsamad tõed uuesti üle korrata, et need galaatlastele paremini meelde jääksid. Niisiis hoiatab ta veel kord nende eest, kes õpetavad, et kristlased peaksid ………………………………… (s 13). Need, kes selliselt õpetavad, ei usu ka ise, et sellest mingit kasu võiks olla. Nad lihtsalt püüavad vältida tagakiusu juutide poolt.

Selline kompromisside teele asumine oleks aga väga ohtlik, sest näiliselt tähtsusetugi samm võib viia järkjärgulisele usust loobumisele. Ümberlõikamine iseenesest ei ole mingi patune või halb asi. Lihtsalt Kristuses Jeesuses ei kehti sellised välised märgid, vaid sisemine uuenemine – ………………………… (s 15).

Uus loodu arvestab eelkõige Jumalaga ja mitte moevoolude või avaliku arvamusega. Paulus väljendab seda sõnadega: maailm on minule risti löödud ja mina maailmale. Ta keeldub kiitlemast muust kui Issanda Jeesuse Kristuse ristist. Just see on asi, mis on “juutidele ärrituseks ja paganaile narruseks” (1Kr 1:23), järelikult ei saa Paulus loota kuigi suurele mõistmisele ja tunnustusele teiste inimeste poolt. Ometi on see ainuke tõeline väärtus, mille pärast tasub selles elus kannatada – meile on tõotatud võit ja igavene elu koos Kristusega.
… me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest … 1Kr 2:7
Autor Katrin Sookõrv
Eelmine 2005-12-30     Järgmine 2006-01-01