Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Mo 2:18-25
Aadam ja Eeva18Ja Issand Jumal ütles: "Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on."
19Ja Issand Jumal valmistas mullast kõik loomad väljal ja kõik linnud taeva all ning tõi inimese juurde, et näha, kuidas tema neid nimetab. Ja kuidas inimene igat elavat olendit nimetas, nõnda pidi selle nimi olema.
20Ja inimene pani nimed kõigile kariloomadele ja lindudele taeva all ja kõigile metsloomadele, aga inimesele ei leidunud abilist, kes tema kohane oleks.
21Siis Issand Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see jäi magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga.
22Ja Issand Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde.
23Ja Aadam ütles:
"See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast. Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud!"
24Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!
25Ja nad olid mõlemad alasti, Aadam ja tema naine, ega häbenenud.
Ometi, teatud mõttes oli inimene üksi (s 18). Jumal lõi talle kaaslasteks loomad. Kuigi need olid toredad kaaslased, polnud see siiski selline abi, mida inimene vajas (s 20). Ning siis lõi Jumal kellegi, kes oli kõigiti kohaseks kaaslaseks inimesele e Aadamale (s 22). Aadamgi leidis sellise abi enesele kõigiti kohase olevat. See oli otsekui osa temast, nii seotud oli mees oma naisega (s 23). Raamatu autor kinnitab, et mehe ja naise liit on nii tugev, et nad on “üks liha” (s 24).
Mees ja naine, esimesed inimesed maa peal. Jumala poole kokku laulatatud. Kahekesi moodustavad nad täiusliku terviku Jumala palge ees. Niisuguse terviku, mida pole võimalik lahutada ilma valu tegemata. Sest abielupaar on “üks liha”, seda lõhkudes on paratamatu, et põhjustatakse suurt valu. See on otsekui küljeluu eemaldamine ihust.
Jumal ise on seda ette näinud, et inimesel pole hea üksi olla (s 18). See on Tema plaan, et mees pärast abiellumist jätab kõik muud inimesed ja hoiab oma naise poole (s 24). See uus perekond saabki tõeliseks läbi elu kestvaks liiduks, kui nii mees kui naine teineteise poole hoiavad. Ja Looja ise tahab seda liitu õnnistada, olla kaitsvaks varjuks selle kohal.
Selle kommentaari autor: Tarmo Kähr