Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2008-06-01     Järgmine 2008-06-03

2008-06-02

Kahe koguduse lugu

2Kr 8:7-15

Makedoonia koguduste eeskujust

7Jah, nii nagu te olete ülevoolavad usult ja sõnalt ja tunnetuselt ja innukuselt ja meie armastuselt teie vastu, olge ülevoolavad ka selles armastustöös.
8Ma ei ütle seda käsuna, vaid proovides teiste innukuse varal ka teie armastuse ehtsust.
9Te ju teate meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et tema, kuigi ta oli rikas, sai teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks tema vaesusest.10Ma annan selles asjas vaid nõu: see oleks ju teile kasulik, kui te nüüd lõpetaksite oma tegemise, mida te alustasite juba mullu. Tollal olite teie esimesed nii tegema kui tahtma.
11Lõpetage nüüd oma tegemine, et nõnda nagu teil oli valmidust tahta, nõnda oleks seda ka lõpetamiseks oma võimalusi mööda.
12Sest kui on olemas valmidust, siis on see meeldiv selles, mis kellelgi on, mitte selles, mida tal pole.
13Sest ei tohi olla nii, et mis teistele on kergenduseks, ahistaks teid, vaid võrdsuse saamiseks
14olgu teie jõukus praegu nende puudusele toeks, et ka nende jõukus kunagi saaks toeks teie puudusele, nii et tekiks võrdsus,
15nagu on kirjutatud: "Kellel oli palju, sellel ei olnud liiast, ja kellel oli pisut, sellel ei olnud vähe."
Vaata hetkeks Jumala heldust sinu vastu: imelist loodust, Tema armu, Tema Poega, Jeesust. Ning veeda järgnevad hetked kiitust tuues.
Korintose kristlased tunduvad küll väga meie sarnased olevat! Kui kuuldused kellegi ääretust viletsusest, looduskatastroofidest, vaesusest või näljast meieni jõuavad, saame ülesköetud ning lubame aidata nii raha kui tarvikutega. Aga siis, nädalate möödudes, hakkab lahtuma ka meie innukus ning järgmised asjad asetuvad esikohale.

Paulus teadis, et taolised asjad sündisid Korintoses, ning ütles neile otse, kuhu nad peaksid oma raha tegelikult paigutama – vaenatud kristlaste heaks Jeruusalemmas! ( s 10,11) Paulusel on aga lisaks ka teine viis kuidas korintlasi veenda oma maksukohustust täitma – väikene võistlus!

Makedoonia kogudus, kes ei saanud rikkusest undki näha, oli juba annetanud - ilma Pauluse poolse õhutamiseta ning palju heldekäelisemalt kui Paulus oleks iial uskuda julgenud ( s 2-4).
Nemad on meile üksikisikutena eeskujuks ning kogudustele teenäitajad – kuidas tuleb anda. Kõigepealt nad palvetavad- seejärel aga teevad täpselt seda, mida Jumal neile ütles ( s 5).
Nii lihtne see ongi!

Me ei peaks mitte küsima – kui palju saame enesele andmist lubada; vaid kõigepealt iseendid Jumalale andma ning siis täitma Tema tahet. Ning me peaksime antud lubadusi väga täpselt ka pidama. Tõotusi ei anta murdmise jaoks.
Mõtle, kuidas oled ise annetanud – ning tee see inventuur Jumala ees. Kuidas kindlustad, et järgid Tema tahet?
Autor Gillian Peall
Eelmine 2008-06-01     Järgmine 2008-06-03