Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2009-03-02 Järgmine 2009-03-04
37Ja Iisraeli lapsed läksid teele Raamsesest Sukkotti, ligi kuussada tuhat jalameest, peale väetite laste.38Ja ka hulk segarahvast läks koos nendega, ning lambaid, kitsi ja veiseid väga suur kari.
39Ja nad küpsetasid taignast, mis nad Egiptusest olid toonud, hapnemata leivakakkusid; see polnud ju hapnenud, sellepärast et nad Egiptusest välja aeti ja nad ei võinud viivitada, samuti mitte enestele teerooga valmistada.
40Iisraeli laste elamisaega, mis nad Egiptuses olid elanud, oli nelisada kolmkümmend aastat.
41Kui need nelisada kolmkümmend aastat lõppesid, siis just selsamal päeval sündis see, et kõik Issanda väehulgad läksid Egiptusemaalt välja.
42See oli valvamisöö Issandale, nende väljaviimiseks Egiptusemaalt; see on Issandale kuuluv öö, valvamiseks kõigile Iisraeli laste sugupõlvedele.
43Ja Issand ütles Moosesele ja Aaronile: "See on paasatalle seadlus: ükski võõras ei tohi seda süüa!
44Aga raha eest ostetud iga sulane võib seda süüa siis, kui oled tema ümber lõiganud.
45Majaline ja palgaline ärgu seda söögu!
46Ühes ja samas kojas tuleb seda süüa, lihast ei tohi midagi viia kojast välja õue, ja luid ei tohi sellel murda!
47Kogu Iisraeli kogudus pidagu seda!
48Ja kui su juures viibib mõni võõras ning tahab valmistada Issandale paasatalle, siis tuleb kõik ta meesterahvad ümber lõigata; alles siis tohib ta ligi tulla seda valmistama ja on nagu maa päriselanik; aga ükski ümberlõikamatu ei tohi seda süüa!
49Seadlus on üks päriselanikule ja muulasele, kes võõrana teie keskel elab."50Ja kõik Iisraeli lapsed tegid, nagu Issand Moosest ja Aaronit oli käskinud; nõnda nad tegid.
51Ja just selsamal päeval Issand viis Iisraeli lapsed väehulkadena Egiptusemaalt välja.
Eelmine 2009-03-02 Järgmine 2009-03-04
2009-03-03
Hea kuulsus
2Ms 12:37-51
Iisraeli lapsed lahkuvad Egiptusemaalt
37Ja Iisraeli lapsed läksid teele Raamsesest Sukkotti, ligi kuussada tuhat jalameest, peale väetite laste.38Ja ka hulk segarahvast läks koos nendega, ning lambaid, kitsi ja veiseid väga suur kari.
39Ja nad küpsetasid taignast, mis nad Egiptusest olid toonud, hapnemata leivakakkusid; see polnud ju hapnenud, sellepärast et nad Egiptusest välja aeti ja nad ei võinud viivitada, samuti mitte enestele teerooga valmistada.
40Iisraeli laste elamisaega, mis nad Egiptuses olid elanud, oli nelisada kolmkümmend aastat.
41Kui need nelisada kolmkümmend aastat lõppesid, siis just selsamal päeval sündis see, et kõik Issanda väehulgad läksid Egiptusemaalt välja.
42See oli valvamisöö Issandale, nende väljaviimiseks Egiptusemaalt; see on Issandale kuuluv öö, valvamiseks kõigile Iisraeli laste sugupõlvedele.
Paasatalle söömise kord
43Ja Issand ütles Moosesele ja Aaronile: "See on paasatalle seadlus: ükski võõras ei tohi seda süüa!
44Aga raha eest ostetud iga sulane võib seda süüa siis, kui oled tema ümber lõiganud.
45Majaline ja palgaline ärgu seda söögu!
46Ühes ja samas kojas tuleb seda süüa, lihast ei tohi midagi viia kojast välja õue, ja luid ei tohi sellel murda!
47Kogu Iisraeli kogudus pidagu seda!
48Ja kui su juures viibib mõni võõras ning tahab valmistada Issandale paasatalle, siis tuleb kõik ta meesterahvad ümber lõigata; alles siis tohib ta ligi tulla seda valmistama ja on nagu maa päriselanik; aga ükski ümberlõikamatu ei tohi seda süüa!
49Seadlus on üks päriselanikule ja muulasele, kes võõrana teie keskel elab."50Ja kõik Iisraeli lapsed tegid, nagu Issand Moosest ja Aaronit oli käskinud; nõnda nad tegid.
51Ja just selsamal päeval Issand viis Iisraeli lapsed väehulkadena Egiptusemaalt välja.
Issand, luba palun, et tänase päeva tekst oleks mulle nii näidiseks kui väljakutseks edasisel teekonnal.
Algab pikk väljarändamise teekond, kuid märkame et vaatamata suurele kiirustamisele ning pingele on inimeste mure ja hool keskendunud täiesti neile enestele. Nad võtavad enesega kaasa ”mitmeid teisi inimesi” ( s 38) ja on täiesti võimalik, et kaasavõetute hulgas oli ka egiptlasi kelledest osad olid end Iisraeli lastele kasulikuks teinud, osad aga näiteks mõned vaarao ülikute hulgast, kes olid hakanud Jumalat kartma ( s 36, 9:20).
Võõraste eest hoolitsemine sai Iisraeli spiritualiteedi keskseks elemendiks just suuresti tänu Egiptuse orjuseaastatele ( 2Ms 22:21 23:9). Tsiviilõiguse järele oli võõrastel võrdne seisus sünnipäraste Iisraeli lastega ( 3Ms 19:34). Kuid enne kui nad said täielikult osa võtma hakata Iisraeli jumalateenistustest ning vaimulikust osadusest, tuli neil astuda lepinguvahekorda Iisraeli Jumalaga- võttes enesele külge lepingu märgi: ümberlõikamise. JA just siin peitub üks pinge, millega ka meie oleme silmitsi. Ka meie tahaksime elada riigis / maal kus kõik on seaduse ees võrdsed, kus igaühele on tagatud vabadus jumala teenimiseks oma südame vajaduse kohaselt. Soovime piisavalt avarust oma koguduseliikmetele – nii et kõik võiksid tunda end oodatuina ning inimestel oleks lihtne kogudusse tulla ning kogeda et Jumal on armuline ( Ps 34:8). Ja ometi peame samal ajal ka jälgima et meie liikmete õpetus oleks terviklik, nad järgiksid jumalakartlikku eluviisi ning püha elu reegleid.
Jäädes avatud ühiskonnaks, lasi Iisrael end aegajalt juhtida ka küsitavatesse uskumustesse ning paganilkesse parktikatesse ning sattus seda tehes Jumala kohtumõistmise alla. Ja ikkagi jättis ta oma piirid avatuks kõikidele vajaduses olijatele. Kuidas võiksime selle lahendada oma ühiskonnas ning oma koguduses?
Võõraste eest hoolitsemine sai Iisraeli spiritualiteedi keskseks elemendiks just suuresti tänu Egiptuse orjuseaastatele ( 2Ms 22:21 23:9). Tsiviilõiguse järele oli võõrastel võrdne seisus sünnipäraste Iisraeli lastega ( 3Ms 19:34). Kuid enne kui nad said täielikult osa võtma hakata Iisraeli jumalateenistustest ning vaimulikust osadusest, tuli neil astuda lepinguvahekorda Iisraeli Jumalaga- võttes enesele külge lepingu märgi: ümberlõikamise. JA just siin peitub üks pinge, millega ka meie oleme silmitsi. Ka meie tahaksime elada riigis / maal kus kõik on seaduse ees võrdsed, kus igaühele on tagatud vabadus jumala teenimiseks oma südame vajaduse kohaselt. Soovime piisavalt avarust oma koguduseliikmetele – nii et kõik võiksid tunda end oodatuina ning inimestel oleks lihtne kogudusse tulla ning kogeda et Jumal on armuline ( Ps 34:8). Ja ometi peame samal ajal ka jälgima et meie liikmete õpetus oleks terviklik, nad järgiksid jumalakartlikku eluviisi ning püha elu reegleid.
Jäädes avatud ühiskonnaks, lasi Iisrael end aegajalt juhtida ka küsitavatesse uskumustesse ning paganilkesse parktikatesse ning sattus seda tehes Jumala kohtumõistmise alla. Ja ikkagi jättis ta oma piirid avatuks kõikidele vajaduses olijatele. Kuidas võiksime selle lahendada oma ühiskonnas ning oma koguduses?
” Nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde! Nii nagu sina läkitasid minu maailma, läkitan ka mina nemad maailma.” (Jh 17: 16-18)