Loe läbi alltoodud kirjakoht: Tn 2:1-23
Taaniel seletab Nebukadnetsari unenäo1Ja Nebukadnetsari teisel valitsemisaastal nägi Nebukadnetsar unenäo, ja ta vaim muutus rahutuks ning tal läks uni ära.
2Ja kuningas käskis kutsuda ennustajaid ja nõidu, posijaid ja Kaldea tarku, et nad seletaksid talle ta unenäo; ja nad tulid ning astusid kuninga ette.
3Ja kuningas ütles neile: "Ma nägin unenäo ja mu vaim on rahutu, püüdes seda unenägu mõista."
4Ja Kaldea targad rääkisid kuningale aramea keeles: "Kuningas elagu igavesti! Jutusta see unenägu oma sulastele, siis me anname sulle seletuse!"
5Kuningas vastas Kaldea tarkadele: "Minu sõna on kindel: kui te ei seleta mulle ära unenägu ja selle tähendust, raiutakse teid tükkideks ja teie kojad tehakse rusudeks.
6Aga kui te seletate mu unenäo ja selle tähenduse mulle ära, saate minult ande ja kingitusi ning suurt au. Nõnda et seletage mulle mu unenägu ja selle tähendus ära!"
7Nad vastasid teist korda ja ütlesid: "Kuningas rääkigu oma sulastele, siis me anname sulle seletuse!"
8Kuningas kostis ja ütles: "Ma mõistan tõesti, et te tahate aega võita, sest te näete, et minu sõna on kindel:
9kui te ei seleta unenägu mulle ära, siis on teie kohta ainult see üks otsus. Te olete nõuks võtnud minu ees rääkida valelikke ja tühje sõnu, kuni ajad muutuvad. Seepärast öelge mulle unenägu, et ma teaksin, et te suudate ka selle tähenduse mulle teada anda!"
10Kaldea targad vastasid kuningale ja ütlesid: "Ei ole maa peal inimest, kes suudaks kuninga soovi rahuldada. Sest ükski suur ja vägev kuningas ei ole küsinud niisugust asja üheltki ennustajalt, nõialt või Kaldea targalt.
11Jah, asi, mida kuningas küsib, on raske ja ei ole muid, kes suudaksid seda kuningale seletada, kui jumalad, kelle eluase ei ole inimeste juures."
12Selle peale kuningas ägestus ja vihastas väga ning käskis hukata kõik Paabeli targad.13Kui käsk oli antud, et targad pidi tapetama, siis otsiti ka Taanieli ja tema kaaslasi, et neidki tappa.
14Siis pöördus Taaniel targalt ja arukalt kuninga ihukaitsepealiku Arjoki poole, kes oli läinud Paabeli tarku tapma.
15Ta sõnas ja ütles Arjokile, kuninga pealikule: "Mispärast on kuningas andnud selle valju käsu?" Siis andis Arjok Taanielile asjaolu teada.
16Ja Taaniel läks sisse ning palus kuningat, et temale antaks aega seletada unenäo tähendus kuningale.17Siis läks Taaniel oma kotta ja teatas asjaolust oma kaaslastele Hananjale, Miisaelile ja Asarjale,
18et need paluksid taeva Jumalalt halastust selle saladuse asjus, et Taaniel ja tema kaaslased ei hukkuks koos teiste Paabeli tarkadega.
19Siis ilmutati saladus Taanielile öises nägemuses; ja Taaniel kiitis taeva Jumalat.
20Taaniel hakkas kõnelema ja ütles:
"Jumala nimi olgu kiidetud igavikust igavikku! Sest tema päralt on tarkus ja vägi.
See kuidas reageerime kriisiolukorras paljastab meie kohta nii mõndagi. Kuninga unenägu tuli ajal, mil ta võis juba rahutu olla vastuseisu tõttu oma valitsusele, mis juba nii varakult tema valitsusajal ilmnes.
Ei ole teada, kas kuningas oli unustanud oma unenäo (oleme kindlasti isegi kogenud kuidas ärgates peale võimsat unenägu tundub unenäo tähendusrikkus väga suurena, ometi on detaile peaaegu võimatu mäletada) või asetas ta nõiad, posijad ja Kaldea targad tahtlikult katse ette. Kartes oma elude pärast (s 5), tunnistavad Kaldea targad ühest suust, et vaid mingi üleloomulik sekkumine võiks neid päästa (s 11) kuid nad ei tea, kuhu selle otsimiseks pöörduda.
Taanieli käitumine on hoopis teistsugune, kuigi ka tema elu on kaalul. Paludes endale aega, võimaldab see tal koos oma sõpradega kiiresti abi otsimiseks pöörduda taeva Jumala poole. Kui jumalik abi ja ilmutus antakse, pöördub Taaniel viivitamatult Jumalat ülistama. Ta küll mainib ka väge, aga keskendub peamiselt Jumala tarkuse kiitmisele. Mis teda hämmastab ei ole mitte vaid see, et Jumal on tark, vaid et Ta on ka kogu tarkuse andja. Taaniel küll teadis seda ka enne (s 23), kuid nüüd on ta palvele vastatud – ‘siis ilmutati saladus Taanielile’ (s 19) – ja Taaniel on sellest hämmastuses. Taanieli korduv tänu salmis 23 annab edasi tema uuendatud avastuse kogu innukuse ja rõõmu.
Ehk meenub sullegi varasemaid olukordi, kus sind on raskes olukorras vajaliku tarkusega varustatud? Mis meie jaoks nii imeline on, ei ole mite vaid see, et teenime tarkuse Jumalat, vaid ka Jumala lubadus varustada meid selle tarkusega, kui me hädas Teda otsime ja seda kõige rohkem vajame (Jk 1:5).
Selle kommentaari autor: Chris Doig