Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2010-02-18     Järgmine 2010-02-22

2010-02-19

Jumal päästab

Jos 8:18-35

Ai vallutamine

1Ja Issand ütles Joosuale: "Ära karda ja ära kohku! Võta enesega kaasa kõik sõjamehed, asu teele ja mine üles Aisse. Vaata, ma annan su kätte Ai kuninga ja tema rahva, samuti tema linna ja maa.
2Talita Aiga ja selle kuningaga, nagu sa talitasid Jeerikoga ja selle kuningaga! Siiski, selle saak ja karjad riisuge endile! Pane varitsejad linna taha!"
3Ja Joosua asus teele, samuti kõik sõjamehed, et minna üles Aisse. Ja Joosua valis kolmkümmend tuhat meest, vahvat võitlejat, ja saatis need öösel minema.
4Ja ta andis neile käsu, öeldes: "Vaadake, teil tuleb varitseda linna tagantpoolt. Ärge minge linnast väga kaugele ja olge kõik valmis!
5Mina ja kogu see rahvas, kes on koos minuga, läheneme linnale; ja kui nad tulevad välja meie vastu nagu eelmisel korral, siis me põgeneme nende eest.
6Nemad tulevad siis välja meile järele, kuni me oleme viinud nad linnast eemale, sest nad ütlevad: Nad põgenevad meie eest nagu eelmisel korral. Nõnda me põgeneme nende eest,
7aga teie tõuske varitsuspaigast ja vallutage linn, sest Issand, teie Jumal, annab selle teie kätte.
8Ja kui te olete linna vallutanud, siis süüdake linn tulega põlema! Tehke Issanda sõna peale! Vaata, ma olen andnud teile käsu."
9Ja Joosua saatis nad minema ja nad läksid varitsuspaika ning asusid Peeteli ja Ai vahele, Aist lääne poole; aga Joosua viibis sel ööl rahva keskel.10Ja Joosua tõusis hommikul vara ning luges rahva üle. Siis läksid tema ja Iisraeli vanemad rahva ees üles Ai poole.
11Ja kõik sõjamehed, kes olid koos temaga, läksid üles, lähenesid ning jõudsid linna ette; nad lõid leeri üles Aist põhja poole, nende ja Ai vahel oli org.
12Siis ta võttis ligi viis tuhat meest ning pani need varitsema Peeteli ja Ai vahele, linnast lääne poole.
13Nõnda seati rahvas üles, kogu leer, mis oli linnast põhja pool, ja järelvägi linnast lääne pool; Joosua aga viibis sel ööl orus.
14Kui Ai kuningas seda nägi, siis tema ja kogu ta rahvas ruttas ja valmistus varakult, ja linna mehed läksid seatud ajal sõtta Iisraeli vastu Araba poole; aga ta ei teadnud, et tal linna taga olid varitsejad.
15Ja Joosua ja kogu Iisrael laskis end neist lüüa ning nad põgenesid kõrbe poole.
16Siis hüüti kokku kõik linnas olev rahvas neid taga ajama; ja nad ajasid taga Joosuat, aga nõnda meelitati nad linnast eemale.
17Aisse ja Peetelisse ei jäänud ainsatki meest, kes ei olnud läinud Iisraelile järele; nad jätsid linna lahti ja ajasid Iisraeli taga.18Siis Issand ütles Joosuale: "Siruta oda, mis sul käes on, Ai poole, sest ma annan selle su kätte!" Ja Joosua sirutas oda, mis tal käes oli, linna poole.
19Siis varitsejad tõusid kiiresti oma paigast ja jooksid, niipea kui ta oli oma käe välja sirutanud, ja tungisid linna ning vallutasid selle ja süütasid ruttu linna tulega põlema.
20Ja kui Ai mehed pöördusid ümber ja vaatasid tagasi, ennäe, siis tõusis linnast suits taeva poole. Siis ei olnud neil enam jaksu põgeneda sinna ega tänna, sest see rahvas, kes põgenes kõrbe poole, pöördus ümber, tagaajajaile vastu.
21Kui Joosua ja kogu Iisrael nägi, et varitsejad olid linna vallutanud ja et linnast tõusis suits, siis pöördusid nad tagasi ja lõid Ai mehi,
22kellele tuldi linnast vastu, nõnda et nad jäid Iisraeli keskele: ühed olid siitpoolt ja teised sealtpoolt, kes lõid neid maha, kuni neile ei jäänud ainsatki põgenikku ega pääsenut.
23Ja nad võtsid Ai kuninga kinni elusana ning viisid ta Joosua juurde.
24Ja kui Iisrael oli tapnud kõik Ai elanikud väljal, kõrbes, kus nad neid taga ajasid, ja need kõik olid viimseni langenud mõõgatera läbi, siis pöördus kogu Iisrael Ai poole ja lõi seda mõõgateraga.
25Ja kõiki sel päeval langenuid, niihästi mehi kui naisi, oli kaksteist tuhat, kõik Ai elanikud,
26sest Joosua ei tõmmanud tagasi oma kätt, millega ta oda oli välja sirutanud, kuni kõik Ai elanikud olid hävitatud sootuks.
27Ainult karjad ja selle linna saagi riisus Iisrael enesele Issanda sõna peale, mille ta oli andnud Joosuale käsuna.
28Ja Joosua põletas ära Ai linna ning tegi selle igaveseks kivivaremeks, mahajäetuks kuni tänapäevani.
29Aga Ai kuninga ta poos puusse ja see jäi sinna kuni õhtuni; alles kui päike loojus, andis Joosua käsu ja laip võeti puust maha ning visati linna värava ette; ja tema peale kuhjati suur kivihunnik, mis on seal tänapäevani.
Seaduse kordamine Eebali mäel

30Siis Joosua ehitas Eebali mäel altari Issandale, Iisraeli Jumalale,
31nagu Mooses, Issanda sulane, oli käskinud Iisraeli lapsi, nagu on kirjutatud Moosese Seaduse raamatus, tahumata kividest altari, mille külge ei olnud pandud raudriista; ja nad ohverdasid selle peal Issandale põletusohvreid ja tapsid tänuohvreid.
32Ja ta kirjutas seal Iisraeli laste ees kivide peale ärakirja Moosese Seadusest, mille tema oli kirja pannud.
33Esiteks seisid kogu Iisrael, selle vanemad, ülevaatajad ja kohtumõistjad siin- ja sealpool laegast leviitpreestrite ees, kes kandsid Issanda seaduselaegast, niihästi võõrad kui pärismaised, pooled Gerisimi mäe poole ja pooled Eebali mäe poole, nõnda nagu Mooses, Issanda sulane, varem oli käskinud Iisraeli rahvast õnnistada.
34Ja seejärel ta luges ette kõik Seaduse sõnad, õnnistuse ja needuse, kõik nõnda, nagu Seaduse raamatus oli kirjutatud.
35Ühtegi sõna kõigest, mida Mooses oli käskinud, ei jätnud Joosua lugemata kogu Iisraeli koguduse ning naiste, väetite laste ja võõraste ees, kes nendega kaasas käisid.

Täna Jumalat nende meeste ja naiste eest, kes on meile teed näidanud ja rajanud.
Mooses sirutas kord Punase mere kaldal oma kepi välja ning Iisrael pääses. Joosua sirutas oma oda linna poole ( s18) ning selle liigutusega astus teiste ususangarite sekka nagu Mooseski. Iisrael pääses. Vastupidamine ( s 26) ka vaenlasega vastakuti olles oli üks Joosua pühendumise iseloomulikke jooni. Ai hävitatakse, taas kord kannab Jumal hoolt oma laste eest ning vaenlaste üle mõistetakse kohut.

Püha sõja kontseptsiooni on keeruline mõista ja aktsepteerida, eriti neil kes on omal naha tutvust teinud kaasaegsete jihadi vormidega. Hävitus ja surm juhivad meid alati terve hulga küsimuste juurde. Paljudel on sõpru, kes tõeliselt peavad võitlust et ellu jääda, kelle usk on alusteni raputatud saanud nähes kannatava ja katkise maailma kohutavat reaalsust. Kuidas võiksime õigustada täielikku tapatööd, eriti kui seda sooritatakse Jumala nimel, keda meie armastame ja kummardame? Ei saagi, loomulikult – saame alles hoida oma usu vaid hoides kinni kõiketeadja Jumala õiglusest mis viimselt igaühe jaoks kehtima hakkab.

Tänases tekstis ilmnevat kristluse eelset moraali hukka mõistes võime aga muutuda silmakirjalikeks, kui me samas ei vaata meie oma aja barbaarsustele – mille hulka kuuluvad muu seas ka rikkuse ja omandi kokkukuhjamine sageli just paljude elude arvelt. Mõnikord aga juhtub, et julgeme selliseid seisukohti isegi kaitsta – rüütades neid religioossesse keelde ja ratsionaliseerides, ometi ausat otsijat sellega ei peta.
Seetõttu on Eebali mäele püstitatud altar täiuslik, otsekui jumalik vastulause sellele hirmsale kivihunnikule mis kuhjati Ai kuninga peale – Ebali mäe altar suunab inimeste südamed keskenduma taas uuenemisele, Jumala kuulamise ja kummardamise poole.

Issand mu Kuningas, aita mul hoida oma käsi väljasirutatuina Sinu poole – usus ja austuses!
Autor David Blair
Eelmine 2010-02-18     Järgmine 2010-02-22